Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

EPIK vana koduleht on kättesaadav aadressil:

Uudised

Eesti Puuetega Inimeste Kojas osutatakse tasuta õigusnõustamist puudega inimestele ja nende lähedastele. 

Õigusnõustamine toimub käesoleva aasta lõpuni, Eesti Puuetega Inimeste Kojas, asukohaga Toompuiestee 10.

Nõustamine toimub eelregistreerimise alusel tel 661 6629, 661 6614, e-post:epikoda@epikoda.ee .

Jurist Alar Salu annab juriidilist nõu iga kuu kolmandal teisipäeval, va. märtsis, kella  9:30 – 17:00.

Konsulteerida võib ka telefoni teel.

Vaata: www.epikoda.ee/tegevus/juriidiline-noustamine/

Alates käesolevast aastast on Narvas ja Jõhvis õigusalased konsultatsioonid samade linnade kohtumajades.

Ajad kooskõlastatakse planeeritult nii, et õigusabi andmine on iga kalendrikuu kolmandal neljapäeval.

Teenust osutab Andrei Tšerednik.

Teenuse osutamise aja etteregistreerimiseks on tema andmed:

Andrei Tšerednik
olanel.consulting@gmail.com
Tel. +372 516 8307

Kui te ei saa konsultatsioonile kokkulepitud ajal tulla palume sellest kindlasti ette teatada.

Võrdõigusvoliniku kantseleil on uus veebileht, mis asub aadressil www.vordoigusvolinik.ee. Esialgu saab lehele ka meie vana aadressi www.svv.ee kasutades.

Uuelt veebilehelt leiab varasemast enam teavet voliniku kantselei töö kohta ning mil viisil kaitseb inimeste õigusi soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus.

Kodanikud leiavad veebist infot, mida pidada diskrimineerimiseks ning mida sel puhul ette võtta. Veebileht pakub tuge ka tööandjatele selles, kuidas vältida ebavõrdset kohtlemist värbamisel ja töösuhetes. Niisamuti sisaldab veebilehelt praktilisi juhiseid ja soovitusi, kuidas tagada ja edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusena, haridusasutusena või ajakirjanikuna. Advokaadid ja juristid leiavad sealt teavet selle kohta, millistes küsimustes teeb võrdõigusvolinik koostööd teiste õigusekspertidega.

Olulisim teave on tõlgitud ka vene, inglise, saksa ja prantsuse keelde.

Veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele ehk seda saavad hõlpsalt kasutada kõik, sh nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega inimesed.

Loe edasi »

Koolitusele on oodatud nii lähedased, kui spetsialistid.

Koolitus on tasuta.

Koolituse teoreetiline osa toimub Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla 59, Tallinn) ja praktiline Õismäe vabaajakeskuses (Ehitajate tee 109A/2, Tallinn).

Koolitaja on Gert Teder, kes on Selts Eesti Vetelpääste juhatuse liige-instruktor.

Koolitusel on fookuses veekogude läheduses lapse ohutuse tagamine. Koolitus hõlmab teooriat ja praktilist osa (basseinis). Saadakse baasteadmised veeohutusest, lapse ohutuse tagamise metoodikatest, samuti abivajaja äratundmisest ja valvamise taktikast. Praktikas õpitakse läbi kogemise vette sisenemist ja päästeujumist, ujumiskoha valiku tegemist ja ettevalmistust ning tegutsemist õnnetusjuhtumi puhul. Ujumisoskus ei ole vajalik.

Koolitusele on oodatud nii lähedased, kui spetsialistid.

Koolitus toimub Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla 59, Tallinn).

Koolitajad on Liina Velner ja Ivica Mägi.

2014. aastal said diskrimineerimise tõttu kannatanud inimesed võrdõigusvoliniku abiga kokku 58 000 eurot hüvitist. Inimese kohta olid hüvitiste suurused 1000 eurost 13 000 euroni. Lõppenud aastal pöördus oma murega voliniku kantseleisse märkimisväärselt rohkem inimesi kui mullu. Enamik diskrimineerimise kahtlustest oli seotud tööeluga.

„Inimesed tunnevad oma õigusi varasemast paremini ja julgevad ka üha enam oma õiguste kaitseks välja astuda. Meie eesmärk on inimestele nende õiguste kaitsel tuge pakkuda,“ sõnas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. „Teisalt soovime mõjutada tööandjate käitumist. Diskrimineerimise eest reaalselt väljamakstavad hüvitised on oluline signaal tööandjatele, et inimeste õigusi tuleb töösuhetes väärtustada ja silmas pidada,“ rõhutas Sepper. Loe edasi »

Eesti Agrenska Fond ja EPIKoda ootavad kõiki, kes esindavad harvihaigustega patsiente ja/või tunnevad teema vastu huvi, harvikhaiguste II ümarlauale Tartumaale, Tammistu mõisa K, 28.01 kl 11:30-15:00.
Harvikhaiguste ümarlaua eesmärk on koondada Eesti harvikhaigustega patsiente, patsientide esindajaid ja patsiendiorganisatsioone ning teisi asjaomaseid insitutsioone ja spetsialiste harvikhaiguste arengukava (HHAK) elluviimise ühtseks huvirühmaks.
Ümarlaua päevakava:
  • 11:30-12:00 Saabumine, tervituskohv
  • 12:00-12:10 HHAK arengutest, Inna Vabamäe, Sotsiaalministeerium, harvikhaiguste arengukava töörühma juht
  • 12:10-12:50 Harvikhaiguse tutvustus: galaktoseemia, Hiie Taks, Eesti Fenüülkektonuuria Ühingu juhatuse esimees
  • 12:50-13:10 Harvikhaiguste päeva võimalikust tähistamisest Eestis, Arutelu juhib Anneli Habicht, EPIKoda
  • 13:10-13:30 Täiskasvanud patsientide sihtrühma kaasamine HHAK tegevustesse, Arutelu juhib Meelis Joost, EPIKoda
  • 13:30-14:00 Tammistu perekeskuse tutvustus ja ringkäik Tiina Stelmach, Eesti Agrenska Fond
  • 14:00-15:00 Kerge eine, koduteele asumine
Osalemiseks registreeruda siin kuni 26.01.
Tammistu mõis on ligipääsetav. Toimumiskoha ja kohalejõudmise info: http://www.agrenska.ee/tammistu/tammistu-mois/
Täiendav info harvikhaiguste kohta: http://www.epikoda.ee/avaleht/harvikhaigused/
Ümarlaua koordinaatori kontakt: anneli.habicht@epikoda.ee

Äsjailmunud Statistikaameti kogumikku “Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine” toimetasid TLÜ Eesti Demograafia Instituudi direktor Luule Sakkeus ja Sotsiaaltöö Instituudi direktor Marju Medar. Kogumiku valmimisse panustasid veel paljud Eesti Demograafia Instituudi ja Sotsiaaltöö Instituudi töötajad.

Kogumik hõlmab puudega inimeste lõimumist nii kooli- kui ka tööelus. Analüüsitakse puudega inimeste materiaalseid võimalusi ja elatustaset ning selle mõju integratsioonile. Vaadeldakse puudega inimeste terviseseisundit ning vaba aja kasutamise võimalusi jms.

Vaata kogumikku Statistikaameti veebist

4. jaanuaril 1809 sündis prantslane Louis Braille, kes töötas välja rahvusvahelise pimedate punktkirja. Tema sünniaastapäevadel märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Seda kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Pimedatele lastele õpetatakse punktkirja Tallinna Heleni Koolis ja Tartu Emajõe Koolis. Täisealised pimedad inimesed saavad õpetust vastavalt rehabilitatsiooniplaanidele Tartu Emajõe Koolis, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses ja Eesti Pimekurtide Tugiliidus ning projektipõhiselt pimedate ühingutes. Loe edasi »

Algab aeg, mil saab nautida

valguse mänge ja looduse talviseid värve…

DSC_4502_0_1_tonemapped (1)

Rahulikku pühadeaega ning

tegusat uut aastat!

soovib Eesti Puuetega Inimeste Koda

EPIKoda on jõulupuhkusel 23.12.2014-04.01.2015.

Kultuuriministeeriumi pressiteade
15.12.2014

Kultuuriministeerium eraldas Eesti Filmi Sihtasutusele 21 600 eurot kirjeldustõlgete tellimiseks uuematele täispikkadele Eesti mängufilmidele.

Vaegnägijatele ja -kuuljatele mõeldud kirjeldustõlkega varustatakse 2011-2014 aastal valminud filmid „Kirsitubakas“, „Nullpunkt“, „Väikelinna detektiivid“, „Mandariinid“, „Kertu“, „Free Range“, „Elavad pildid“, „Deemonid“, „Eestlanna Pariisis“ ja „Surnuaiavahi tütar“.

Alates 2014. aastast ja edaspidi toodetud mängufilmide puhul saavad tootjad kirjeldustõlke lisamiseks vajaliku toetuse Eesti Filmi Instituudist üheaegselt levitoetusega.

Vaegnägijate ja -kuuljate kirjeldustõlge tähendab, et lisaks dialoogile antakse tekstina edasi ja kirjeldatakse ka olulisi tegevusi, mis toimuvad filmi helitaustal.

Kirjeldustõlkega filmid tehakse erivajadustega inimestele kättesaadavaks Eesti Pimedate Raamatukogu videoteegi kaudu. Samuti saab neid filme näidata televisioonis ning panna üles Elioni filmiriiulisse. Loe edasi »

Eesti raamatupoodidesse on jõudnud Seljaajusonga ja Vesipeahaigete seltsi liikme Allan Viburi poolt tõlgitud erakordne teos ühe inglise koolipoisi hämmastavast teekonnast ärimaailma tippu,Pudelist Välja(Out of The Bottle). Raamatu minakangelane Graham Webb on pidanud kogu oma elu jooksul vaprat võitlust väljakutsetega, mis on tingitud tema kaasasündinud puudest. Vaatamata oma erivajadusele leiab Graham endas jõudu ja oskusi vallutada maailm ning luua harmooniline perekond. Südamlik lugu ühe erakordse inimese elust on sobiv jõulukingitus kõigile, kes tahavad osa saada Grahami maailmast, mis on täis kasulikke näpunäiteid, huumorit, positiivsust ja nutikust!

Ostusoovi korral saab raamatu tellida ka Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsist Toopuiesteelt helistades ette numbril 55577056 või valmarammer@gmail.com. Kokkuleppel saab ka Tallinna piires kätte toimetada

Lisaks võimalus saata ka smartpostiga või siis Eesti Postiga üle eesti.

Raamatust

Mina-vormis kirjutatud raamat toob meie ette ühe kangelasliku mehe eluloo. Sündinud varjatud spina bifida´ga, tuli Grahamil juba väga noorelt hakkama saada haigusest põhjustatud ebameeldivate väljakutsetega – saladustega, mida ta koolikaaslaste ees vapralt varjama õppis. Kui ta halva õppeedukuse pärast 15-aastaselt koolist välja kukkus, ei langenud ta masendusse, vaid hakkas otsima sobivat tööd. Juhuse tahtel sattus ta juuksuriõpilaseks ning sellest kasvas välja midagi erakordset – üle maailma tuntud ilutööstuse ärimees. Loe edasi »