Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

EPIK vana koduleht on kättesaadav aadressil:

Uudised

Eelteavitus
2. märts 2015

Alates 16. märtsist teenindab Sotsiaalkindlustusamet oma kliente Tallinnas uuel aadressil: Endla 8 (endine Maksu- ja Tolliameti maja).

Klienditeenindusega samasse majja kolivad ka seni Pronksi 12 ja Lembitu tänava kahes majas paiknenud üksused ja juhtkond. Seega Sotsiaalkindlustusameti juriidiline aadress alates 16. märtsist on Endla 8, 15092 Tallinn.

Endla 8 hoone asub Tallinna kesklinnas Rahvusraamatukogu läheduses, kuhu pääseb hõlpsasti nii bussi ja trollibussi kui ka autoga. Võrreldes senise asukohaga paranevad klientide parkimisvõimalused, maja juures on paarkümmend parkimiskohta. Klienditeenindussaal asub esimesel korrusel ja on hästi ligipääsetav ka ratastooliga liikujatele.

cid:image001.jpg@01D054DE.46A36290

Klienditeeninduse vastuvõtuajad jäävad pärast kolimist samaks: E 8.30 – 18.00, T,K,N 8.30 – 16.30 ja R 8.30 – 13.00. Endiseks jäävad ka kõik telefoninumbrid. Senine klienditeenindus aadressil Pronksi 12  suletakse alates 13. märtsist. Loe edasi »

Peaajutrauma võib meid tabada üllatusena just siin ja praegu. Ligi 10 aastat on Kadri Mölder  töötanud Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses ajutraumaga inimeste taastumiskursusega. Ta on selle töö läbi saanud ajukahjustusega inimestega väga lähedalt tuttavaks ja tal on olnud võimalus koos meeskonnaga  aidata otsida nende inimeste jaoks elus uusi võimalusi, teha nendega kaasa teekond eneseusu, -väärikuse ja elurõõmu taasleidmiseni.

Oma rikkalikest töökogemustest on Kadril valmimas raamat, mille kaante vahele paneb ta kõik oma senised kogemused ja saadud teadmised. Kadri on kursusega, mis oma sisult on intensiivne rehabilitatsiooniprogramm, logopeedina seotud algusest peale ning tegeleb keskuses ka muul moel ajukahjustusega inimeste teenuste arendamisega. Kursuse juhendaja ja koordineerijana puutub ta oma igapäevatöös kokku mitte ainult ajutrauma saanud täiskasvanutega, vaid ka ajukahjustusega inimestega, kes vajavad abi näiteks insuldi või peaajukasvaja tagajärjel. Nii on aastate jooksul praktilise tööga saadud kogemustest saanud väärt teadmised, millest raamatu vahendusel võiks abi olla kõigile, kes ise või kelle lähedane on ajukahjustusest taastumas.

“Kui aju puhkab” on raamat, mis võiks olla praktiline teejuht neile, kes ajukahjustusega ühel või teisel moel silmitsi seisavad. Loe edasi »

Lähenemas on tähtis päev erivajadusega inimeste jaoks: nimelt, nagu eelmisel aastal, jagab ka käesoleval aastal THINK Eesti  stipendiumeid tublidele erivajadustega inimestele.

Eelmise aasta 21. aprillil toimunud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuürituse raames Tallinna Lennusadamas andsime esimest korda üle Eesti kolmele tegusale erivajadusega inimesele stipendiumid. Selle au osaliseks said: Ave Jaakson, Kadi Urbas ja Meelika Siilsalu.

Taotlusi ootame kuni 15. märtsini. Taotlemiseks leiad kõik vajaliku SIIT.

Väikeseks meeldetuletuseks, millega täpsemalt tegu. Ilmselt pole teemaga seotud inimestele uudiseks, et Eestis elab ja töötab hulganisti erivajadustega inimesi, kes ei jää ei oma oskustelt ega ka mitte võimekuselt nn tervetele sugugi alla, kuid sageli peavad nad tööd tegema vabatahtlikuna, paljalt aitäh-sõna eest. Parandamaks taolist ebanormaalset olukorda, algatas THINK Eesti koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga  2012. aastal projekti, mille käigus kogume annetusi. Laekunud raha kasutame selleks, et maksta kodanikuühiskonnas suuri tegusid teinud erivajadustega inimestele stipendiumit.

Loe edasi »

11. märtsil kella 10.30 – 15.30 toimub Põlvas Töövõimereformi teemaline seminar „Töövõimereformi seis ja suunad“.

Ettekannetega esinevad Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa ja  Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad.

Lions-Klubi Tallinn Vanalinn jätkab oma traditsiooni ja soovib välja anda ühe 1000 eurose stipendiumi ühele puudega tublile noorele vanuses kuni 30. aastat

Põhimõte:

  1. LC Tallinn Vanalinn tahab nimetatud stipendiumiga tähelepanu juhtida puuetega noorte erilistele tegudele ning vajadustele, samas ka tutvustada meie Lionsklubi laiemalt ning Lionsliikumist üleüldse.
  2. Stipendiumit võib taotleda ükskõik mis puudega noor kuni vanuseni 30 aastat.
  3. Puudega noor peab aasta sees olema korda saatnud eriliselt silmapaistva teo, kaalutult puudeastmele. Tegu võib olla ükskõik mis vallast – näiteks sport, muusika, õppimine, töö, teadus jne.
  4. Taotlust peab toetama üks Lionsklubi Eestis. Sama Lionsklubi võib toetada mitut noort/tegu.
  5. Stipendiume on ainult üks, 1000 euro suuruses.
  6. Stipendiumi saaja valib välja 6-liikmeline žürii, millesse kuuluvad LC Tallinn Vanalinna president Marina Kukk, projekti initsiaator Matti Klaar, LC Keila president Derek Vaide, LC Kristiine president Heiki Soome, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Zürii esimees on LC Tallinn Vanalinna president, kel on otsustav hääl, kui hääled jagunevad võrdselt.
  7. Taotlused peavad LC Tallinn Vanalinnal käes olema hiljemalt 30.märtsiks 2015.a.
  8. Taotlused peavad olema hästi põhjendatud, täiendatud võimalusel pildimaterjaliga ja kinnitatud õppeasutuse, töökoha vms. poolt.
  9. Stipendium antakse välja  LC Tallinn Vanalinna Charterõhtul 30.aprillil 2015.a. või muul sobival kuupäeval.
  10. Stipendiumi olemasolust antakse teada kõikidele Lionsklubidele üle Eesti üleskutsega oma ringkonnas (koolides, spordiringides jne.) teavitada laiemat üldsust, ning Puuetega Inimeste Koja kaudu kõikidele puuetega inimeste organisatsioonidele.
  11. Stipendiumi saaja nimi ja eriline tegu teavitatakse ka ajakirjanduses.

Digiallkirjastatud taotlused palume saata järgmistel e-posti aadressidel: mklaar@smail.ee ja kylli.trei@gmail.com

Pressiteade
27. veebruar 2015

Täna toimunud harvikhaiguste infopäeval tõstatusid haigekassa, arstide ja ravimitootjate erinevad nägemused haruldaste haiguste ravi kompenseerimispõhimõtete osas ning samuti oli kõne all harvikhaigusi põdevate patsientide võimalused mittemeditsiinilise info ja abi saamiseks, et oma elu kergemaks muuta.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ütles haruldaste haiguste ravi kompenseerimise põhimõtetest rääkides, et haigekassa tegevus lähtub muus maailmas aktsepteeritud reeglitest – kaalumine algab võrdlusest juba kasutatavate ravimeetoditega ning kui uus ravim või teenus on tulemuslikum  või parem, siis järgneb kulutõhususe hindamine:  „Kulutase on reeglina seotud  rahvusliku tootlikkusega ehk see on kolmekordne SKP määr elaniku kohta, mis eelmisel aastal oli Eestis 40 000 eurot.“

Mida rohkem ületab ravi kulu antud rahataset, seda tulemuslikum peab olema tervistumine, sõnas Tanel Ross. „Me peame haruldase haiguse korral maksimaalsest arvestama tervisekasuga.“

Samuti märkis haigekassa juht, et nagu igal kindlustusel on ka haigekassa puhul võtmeküsimuseks patsientide võrdne kohtlemine . „Kuidas tagame võrdse kohtlemise, kui ühel patsiendil on väga harv ja väga kallis haigus ning teisalt on paljudel patsientidel odavam haigus?“

„Arvestame haigekassas maksimaalset, et haruldased haigused vajavad teistsugust lähenemist. Meil on olemas vastavad mehhanismid ning oleme neid ka rakendanud. Saan aru, et patsientide ja arstide seisukohalt saaksime teha seda veel paindlikumalt.  Samas – otsused peavad tuginema üldistel ja selgetel alustel, peab tulema tervisekasu patsiendile ja see peab olema võimalikult palju tõendatud, samuti  tuleb arvestad ka kuluaspekte,“ märkis Tanel Ross. Loe edasi »

Tähistamaks rahvusvahelist haruldaste haiguste päeva ning tõmbamaks tähelepanu haruldasi haiguseid põdevatele lastele, korraldab SA TÜ Kliinikumi Lastefond 28. veebruaril Tallinnas ja Tartus mündiladumise aktsioonid.

Laupäeval, 28. veebruaril kell 12.00 nii Tallinnas Ülemiste keskuses kui Tartus Lõunakeskuses toimuvatel üritustel kaetakse müntidega 2-meetrise läbimõõduga Eesti kaardi kujutised, kuhu mahub ca 2000 1-eurost münti. Aktsioonidega kogutakse raha haruldaste haigustega laste ravitingimuste parandamiseks: mündid kaartide katmiseks on saadud heade inimeste poolt terve veebruarikuu jooksul mõlemas linnas kogutud annetustest, mis hiljem loomulikult kokku korjatakse ja laste abistamisse suunatakse. Kõik soovijad saavad münte annetada ka aktsioonide toimumise ajal kohapeal ning oma mündi Eesti esimesele mündikaardile lisada.

Lõunakeskuses laotakse münte liikuvate Jetide ees, kus Lastefondi vabatahtlike kõrval on kaarti ladumas ka Eesti Metsameister OÜ tiim. Lisaks mündikaardi ladumisele lõbustavad ürituse raames lapsi Lastefondi maskott Mõmmik ning piraat ja printsess, kes mängivad ja meisterdavad lastega. Kohal on ka näomaalijad, kelle juures saab annetuskasti panna vastavalt oma südametunnistusele maalingu eest annetuseks raha. Ülemiste keskuses leiab mündikaardi ladumise aktsioon aset aatriumis, kus laste rõõmuks on üles seatud joonistusnurk ning kohal nii Mõmmik, õhupalliloomade meisterdaja kui näomaalijad. Korraldatakse erinevaid mänge ning soovijatel on võimalik osaleda heategevuslikul oksjonil, mille tulu läheb samuti haruldaste haigustega laste toetuseks. Loe edasi »

EO Eesti Ühendus
PRESSITEADE

Kolmapäeval, 25. veebruaril kell 11.00 toimub Võru kultuurikeskuses Kannel (Liiva 13) Eriolümpia 25. aastapäevale pühendatud parimate sportlaste tänuüritus. Üritusel osaleb Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt.

Üritusele on palutud igast EO Eesti Ühenduse liikmesasutusest parim mees- ja naissportlane, nende juhendaja ning asutuse juhtkonna esindaja. Kutsutud on ka kõik möödunud aastal rahvusvahelistel võistlustel osalejad ja nende treenerid. Tänuüritusel heidetakse pilk möödunud aastatesse, tunnustatakse möödunud hooaja parimaid, tänatakse nende juhendajaid ja rõõmustatakse ühiste õnnestumiste üle.

Käesoleva aasta tähtsündmused on 3.-5. märtsil Otepääl toimuvad IV Rahvusvahelised Eriolümpia Talimängud. Juuli lõpus osaletakse läbi aegade suurima delegatsiooni, 20 sportlasega Los Angeleses Eriolümpia Maailmamängudel. Loe edasi »

Pressiteade
23. veebruar 2015

Sotsiaalministeerium ja Eesti Toidupank allkirjastasid partnerluslepingu, mille kohaselt hakkab Euroopa abifondi toiduabi toimetulekuraskustes inimestele jagama Eesti Toidupank. Toiduabi üleriigilist jagamist koordineerib sotsiaalministeerium.

Sotsiaalkaitseministri Helmen Küti sõnul on Eesti Toidupank tugev partner, kellel on pikaajaline kogemus toidu päästmisel ja abivajajatele jagamisel. „Mul on heameel, et toiduabi jagamise protsess saab iga päevaga täpsemaks ning Euroopa Liidu toiduabi jõuab peagi inimesteni. Loodan siiralt, et sujuv koostöö Eesti Toidupanga, teiste mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsustega aitab toimetada toiduabi toimetulekuraskustes inimesteni kiirelt ja lihtsalt,“ ütles Kütt.

Eesti-Hollandi Heategevusfondi / Toidupanga juht Piet Boerefijn: “See on väga tore, et Euroopa Liidu toiduabiprogramm on õnnestunud käivitada ja et see toidupankade jaoks väga oluline töölõik saab nüüd alata. Eestis on kahjuks palju inimesi, kes sellist abi vajavad, ja ma loodan, et programmi kasvades ja arenedes saab sellest osa üha enam toimetulekuraskustes inimesi.“

Kevadel viie aastaseks saava Toidupanga jaoks on Boerefijni sõnul tegemist hiigelprojektiga, mis nõuab senisele võrgustiku kiirele laienemisele lisaks arenguhüpet nii logistilises kui haldussuutlikus tähenduses. „Vajame veel siin-seal juurde uusi koostööpartnereid valdades ja väiksemates linnades, selleks et toiduabi oleks võimalikult hästi kättesaadav. Eriti olulisel kohal saab olema koostöö kohalike omavalitsustega,“ rõhutab Boerefijn.

Õigus toiduabile on toimetulekutoetust taotlenud inimestel, kes vastavad toimetulekutoetuse saaja tingimustele või kelle sissetulek pärast eluasemekulude maha arvamist ei ületa kehtestatud toimetulekupiiri enam kui 15%. Samuti saavad toiduabi kodutute öömajades viibivad elukohata inimesed. Loe edasi »

Reedel, 27. veebruaril kell 11.00-13.00 toimub Eesti Puuetega Inimeste Kojas  harvikhaiguste infopäev, kus tutvustatakse haruldaste haiguste ja nende raviga seonduvaid teemasid Eestis. Infopäeva korraldavad koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Ravimitootjate Liit ja Eesti Agrenska Fond.

Infopäev on kutsetega.

Ülemaailmset haruldaste haiguste päeva tähistatakse harva esineval 29-ndal veebruaril või selle vahetus läheduses – näitamaks, et just nii vähestel esinevad ka haruldased haigused. Haigus on haruldane, kui seda esineb vähem kui viiel inimesel 10 000 elaniku kohta. Eesti mõistes räägime kokku ligemale 100 000 haruldase haiguse põdejast, kellest kolmveerand on lapsed.

Harvikhaiguste infopäeval kohtuvad arstid, patsientide ning puuetega inimeste esindajad, Sotsiaalministeeriumi ja ravimtootjate esindajad. Haruldaste haigustega seotud probleemide kajastamiseks meedias kutsume infopäevale osalema ajakirjanikud päevalehtedest, uudiste kanalitest, online-meediast ja meditsiiniväljaannetest.

Ajakava:

  • 11.00 – 11.15 Harvikhaiguse tähendus patsiendile ja perele. Reet Paloson, Eesti Prader-Willi Sündroomi Ühing
  • 11.15 – 11.30 Haigekassa praktika ja suundumused harvikhaiguste ravis. Tanel Ross, Eesti Haigekassa juhatuse esimees
  • 11.30 – 11.45 Harvikhaigusega patsiendi ravi kitsaskohad igapäevapraktikast. Dr. Valentin Sander, Tallinna Lastehaigla
  • 11.45 – 12.00 Harvikhaigused arsti igapäevaelus. Dr. Ulvi Vaher, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik
  • 12.00 – 12.15 EPIKoja ja Agrenska rolli harvikhaiguste valdkonnas. Meelis Joost, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja SA Eesti Agrenska Fond
  • 12.15 – 12.30 Ravimid ja haruldased haigused. Dr. Riho Tapfer, Ravimitootjate Liidu juhatuse esimees
  • 12.30 – 13.00 Diskussioon, küsimused-vastused.

Lisainfo: Anneli Habicht, e-post anneli.habicht@epikoda.ee, tel 5341 9143

Tartu ülikooli kliinikumi lastefond on sellel nädalal käima lükanud teetassiga selfi kampaania, millega toetatakse puuetega laste hoiukodusid.

Kaasa löömiseks tuleb teha endast pilt koos teetassi või -pakiga ning seejärel postitada pilt pealkirjaga «Tee süda soojaks» kampaania ürituse seinale.
Iga foto pealt aga annetab Tartu kaubamaja puuetega laste hoiukodude projekti toetuseks viiskümmend senti. Pilte saab postitada 20. veebruari õhtuni.

Teavitustöö Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv rääkis, et kampaania sai innustust mullu novembri ettevõtmisest, kui paluti inimestel teha endast koos kaisukaruga pilt. See osutus väga menukaks, sest ööpäevaga õnnestus saada kokku 1050 fotot. Kuu lõpuni saab Tartu kaubamaja kaupluste kassadest soetada Kubija ürditalu teepakikesi, millega saab samuti toetada puuetega laste hoiukodusid. «Selfikampaaniast saavad aga osa inimesed, kes Tartu kaubamajja selle kuu aja jooksul võibolla ei satugi, seega otsustasime sotsiaalmeedia vahendusel inimestele sellise toreda võimaluse anda,» rääkis Liiv. «Ühelt poolt me kogume annetusi, samas teeme ka teavitustööd, et aina rohkem inimesi saaks hoiukodude projektist teada,» lausus tegevjuht.

Liiva sõnul jõuti eelmisel aastal kuuekümne pereni, kuid tegelikult peresid, kus kasvab puuetega laps, on Eestis tuhandeid. Ta arvas, et kampaaniaga võiks koguneda umbes kolme lapse ühe aasta toetus, mis on 4500 eurot. Eesmärk Puuetega laste hoiukodude projekt sai alguse eelmise aasta jaanuaris, märtsis avati katseprojektina ka esimene hoiukodu Tartus. Liiv ütles, et kõige rohkem on praegu kasutatud puuetega laste hoiukodusid Tartus ja Pärnus, kuid kogutud toetused pannakse siiski kõik kokku ja kasutatakse vajaduse järgi kogu Eestis. Projekti suurem eesmärk on aga luua mitmel pool Eestis hoiukodud, kuhu vanemad saaksid oma suurema hooldusvajadusega lapsed viia, teades, et lapse eest hoolitsetakse hoiukodus sama hästi kui kodus.