Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

EPIK vana koduleht on kättesaadav aadressil:

Uudised

Kultuuriministeeriumi pressiteade
15.12.2014

Kultuuriministeerium eraldas Eesti Filmi Sihtasutusele 21 600 eurot kirjeldustõlgete tellimiseks uuematele täispikkadele Eesti mängufilmidele.

Vaegnägijatele ja -kuuljatele mõeldud kirjeldustõlkega varustatakse 2011-2014 aastal valminud filmid „Kirsitubakas“, „Nullpunkt“, „Väikelinna detektiivid“, „Mandariinid“, „Kertu“, „Free Range“, „Elavad pildid“, „Deemonid“, „Eestlanna Pariisis“ ja „Surnuaiavahi tütar“.

Alates 2014. aastast ja edaspidi toodetud mängufilmide puhul saavad tootjad kirjeldustõlke lisamiseks vajaliku toetuse Eesti Filmi Instituudist üheaegselt levitoetusega.

Vaegnägijate ja -kuuljate kirjeldustõlge tähendab, et lisaks dialoogile antakse tekstina edasi ja kirjeldatakse ka olulisi tegevusi, mis toimuvad filmi helitaustal.

Kirjeldustõlkega filmid tehakse erivajadustega inimestele kättesaadavaks Eesti Pimedate Raamatukogu videoteegi kaudu. Samuti saab neid filme näidata televisioonis ning panna üles Elioni filmiriiulisse. Loe edasi »

Eesti raamatupoodidesse on jõudnud Seljaajusonga ja Vesipeahaigete seltsi liikme Allan Viburi poolt tõlgitud erakordne teos ühe inglise koolipoisi hämmastavast teekonnast ärimaailma tippu,Pudelist Välja(Out of The Bottle). Raamatu minakangelane Graham Webb on pidanud kogu oma elu jooksul vaprat võitlust väljakutsetega, mis on tingitud tema kaasasündinud puudest. Vaatamata oma erivajadusele leiab Graham endas jõudu ja oskusi vallutada maailm ning luua harmooniline perekond. Südamlik lugu ühe erakordse inimese elust on sobiv jõulukingitus kõigile, kes tahavad osa saada Grahami maailmast, mis on täis kasulikke näpunäiteid, huumorit, positiivsust ja nutikust!

Ostusoovi korral saab raamatu tellida ka Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsist Toopuiesteelt helistades ette numbril 55577056 või valmarammer@gmail.com. Kokkuleppel saab ka Tallinna piires kätte toimetada

Lisaks võimalus saata ka smartpostiga või siis Eesti Postiga üle eesti.

Raamatust

Mina-vormis kirjutatud raamat toob meie ette ühe kangelasliku mehe eluloo. Sündinud varjatud spina bifida´ga, tuli Grahamil juba väga noorelt hakkama saada haigusest põhjustatud ebameeldivate väljakutsetega – saladustega, mida ta koolikaaslaste ees vapralt varjama õppis. Kui ta halva õppeedukuse pärast 15-aastaselt koolist välja kukkus, ei langenud ta masendusse, vaid hakkas otsima sobivat tööd. Juhuse tahtel sattus ta juuksuriõpilaseks ning sellest kasvas välja midagi erakordset – üle maailma tuntud ilutööstuse ärimees. Loe edasi »

3. detsembril toimus rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverents, kus räägiti töövõimereformist ja targast ühiskonnast. Konverentsipäev olid täidetud väga professionaalsete ja eheda emotsiooniga laetud ettekannetega, kõlas hinge paitavaid innovaatilisi põhi- ja kõrvalesitusi, seda raamis asjalik konverentsikorraldus ja hea kollegiaalne koosolemine. Suur-suur tänu pühendumise, innustuse, loominguliste arengute, kriitilise mõtlemise, huumori, toetava kohaloleku eest!

Eriline tänu neile, kes ettekannete ja korraldustööga aitasid kaasa konverentsi õnnestumisele!

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Võrdõigusvoliniku kantselei

Pressiteade

Puuetega inimeste eluolu paraneb vaid valitsuse läbimõeldud töö tulemusena

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper tuletab riigivalitsejatele meelde, et puuetega inimeste huve tuleb arvesse võtta kõiki otsuseid langetades, mille eesmärgiks on mõjutada Eesti inimeste eluolu. Eriti oluline on puuetega inimeste arvamuse kuulamine neis küsimustes, mis puudutavad otseselt puuetega inimeste toimetulekut ja väärikust.

„Ühiskond on tugev vaid siis, kui iga tema liige tuleb hästi toime ja on võrdväärne kaasarääkija ühisasjades. Olen tähele pannud, et erivajadusega inimesest räägitakse sageli kolmandas isikus kui temast või nendest. Selline meie-nemad vastandus ei aita kaasa puuetega inimeste murede mõistmisele. Tuleb aru saada ja meeles pidada, et puudega inimesed on täisväärtuslikud ühiskonna liikmed nagu kõik teised – erivajadusega inimesed on meie, mitte nemad,“ ütles võrdõigusvolinik. Loe edasi »

Alates 1995. aastast igal aastal 3. detsembril, mil tähistatakse rahvusvahelist puuetega inimeste päeva, autasustab Eesti Puuetega Inimeste Koda oma aukirja ja mälestusesemega inimesi ja organisatsioone, kes  aasta jooksul on oma aktiivse tegevusega puuetega inimeste elu korraldamisel ja parandamisel eriliselt silma paistnud ning panustanud.

2014. aasta 3. detsembril tänas ja tunnustas Eesti Puuetega Inimeste Koda neid aktiivseid inimesi, kes ei ole heitunud elu raskuste ees ning vaatamata oma tervisemuredele on saanud hakkama oma firma või sotsiaalse ettevõtte asutamisega, kus on loodud töökohad, kus luuakse lisaväärtust ning antakse oluline panus Eesti ühiskonna arendamisse.

Selliste inimeste entusiasm ja läbilöögivõime on eeskujuks paljudele. Sageli on ettevõtetes, mille loojad on ise kokku puutunud kroonilise haiguse või puudega, loodud head tingimused kõigile töötajatele, arvestades  vajadust paindliku tööaja ning kohandatud töökoha järele. Sellised inimesed on eestvedajateks  sotsiaalselt targa ühiskonna kujunemisel.

Rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverentsil “Töövõimereform – pead tööle!” tunnustati 9 eriliselt tublit ja ettevõtlikku puudega tööandjat.

Aukirja said järgmised tuntud tööandjad: Tanel Joost, Raul Sas ja Reet Remmelg, Keiu Roosimägi, Avo Leok, Mati Peling, Jaan Riis, Janne Jerva ja Külliki Bode.

Kõiki laureaate tunnustati Roman Tavasti poolt loodud ainulaadse hõbedast rinnamärgiga, mis sümboliseerib kokkuhoidmist ning koos tegutsemise vajadust eesmärkide saavutamisel. Lisaks oli  kingitus SA Maarja Külalt, milleks oli ülepanni koogi küpsetamiseks mõeldud tammepuidust labidas, koos soojade soovide ja hea pannkoogi retseptiga. Loe edasi »

PRESSITEADE

03.12.2014

Täna, 03. detsembril, tähistab terve maailm ja ka Eesti ÜRO poolt 1992. a ellu kutsutud rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Eesti Puuetega Inimeste Koda tähitab puuetega inimeste päeva konverentsiga „Töövõimereform – pead tööle“. Konverentsil tunnustatakse üheksat silmapaistvat puudega tööandjat, kes on loonud edukad ettevõtted, pakkudes tööd nii puudega inimestele kui puudeta inimestele.

Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm: „Eestis leidub hulgaliselt erakordselt tublisid ja aktiivseid puudega inimesi, kes vaatamata puudele on käivitanud edukalt oma ettevõtte, pakkudes tööd nii puudega kui puudeta inimestele“. Üks puudega tööandja on öelnud: „Oma puudest tulenevalt ma ise suurt teha ei saa, seega pean ma olema nii tark, et panna terved inimesed enda heaks tööle“. Selline eluterve ja edasiviiv mõtlemine on omane kõigile üheksale laureaadile, kes ei oota abi, vaid annavad oma panuse Eesti arengusse. Loe edasi »

Garage 48 korraldas 28. – 30. novembrini 2014 arendusnädalavahetuse, mille eesmärgiks oli aidata kaasa erivajadustega inimestele suunatud sotsiaalse innovatsiooni loomisele.

Kogu nädalavahetus oli täis pingelist mõttetööd, uusi kogemusi ja mugavustsoonist välja astumist. 30. novembri õhtul presenteeritud 10 idee seas pälvis esimese koha Astangu töötajate poolt algatatud idee. Idee valiti 28. novembri õhtul kümne hulgas välja 24 -st presenteeritud ideest. Seejärel algas 48 tundi kestev arendustöö koos tehniliste lahenduste loomisega. Meeskonnaga liitus ka programmeerija Margus Pärt.

Prototüübi nimeks sai ATAT – Assistive Technology Assessment Tool (ingl. k.), mis lahti seletatuna tähendab abivahendite hindamise ja määramise vormi. Tegemist on interaktiivse vormiga, mis mõeldud kasutamiseks terapeutidele ning teistele abivahendi vajaduse väljaselgitajatele. Vorm koondab kokku kaks rahvusvahelist klassifikaatorit, mis tähendab, et seda saab kasutada nii Eestis kui välismaal. Eesmärgiks on kaardistada kliendi terviseprobleemid, hinnata toimetulekut ilma abivahendita, uue abivahendi kasutusele võtmisel ning mõõta uue abivahendi mõju kliendi elule.

«Täna hommikul mõtlesin, et anname alla. See kõik on olnud nagu ameerika mäed ja ma ei suuda uskuda, et me tõesti seisame siin, olen sõnatu,» võttis ATAT projekti eestvedaja Minna Sild oma emotsioonid kokku.

3-minutilist idee presenteerimist ja küsimuste vooru finaalis saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=c2f94kbUIjs Loe edasi »

2014-11-10_17-37_sotsiaalselt_tark_yhiskond_epik_v2rvidesEesti Puuetega Inimese Koja traditsiooniline aastakonverents toimub rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval, 3. detsembril 2014 Kumu auditooriumis, Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinnas.

Konverentsi kõnejuht on Märt Treier ja kava järgmine:

  • 09.30 – 10.00
    Tervituskohv

10.00 – 12.30
I osa: Mille me saime?

  • 10.00 – 10.20
    Avasõnad
    Eiki Nestor, Riigikogu spiiker
    Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees
  • 10.20 – 10.50
    10 olulist muudatust, mida reform toob
    Karin Hanga, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
    Zsolt Bugarszki, Tallinna Ülikool sotsiaalpoliitika lektor

Loe edasi »

PRESSITEADE

19.11.2014

Eesti Puuetega Inimeste Koda avaldab nördimust, et täna Riigikogus kolmandal lugemisel olevate töövõimereformi kahe olulise seaduseelnõu sisulist arutelu ja rakendamise ettevalmistamist on asunud varjutama erakondade vaheline valimisvõitlus, ning varasem kui ühest suust kõlanud parteideülesus on unustatud.

Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm: „Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele vaadelda töövõime reformi laiemalt kui tööhõive küsimust, vaid terviklikult hariduse ja sotsiaalteenuste kontekstis. Kui veel paar aastat tagasi ei pidanud puuetega inimeste teemat huvitavaks ei ajakirjanikud ega poliitikud, siis nüüd on asi liikunud külmast ükskõiksusest skaala teise otsa. Ei möödu päevagi, mil ei leiaks kajastust mõni tahk puuetega inimeste elust. Kahjuks pole praegu toimuvat enam võimalik mõista isegi valdkonnas hästi orienteeruvatel inimestel, rääkimata neist, kes pole teemaga otseselt seotud“.

Kinnitame, et kõik puuetega inimeste organisatsioonid on endiselt valmis olema riigile aktiivne ja konstruktiivne sotsiaalpartner puuetega ja terviseprobleemidega inimeste valdkonnas muudatuse kavandamisel. Viimaste nädalate töövõimereformiga seotud arengute valguses peame vajalikuks märkida, et  puuetega inimeste huvikaitsega seotud eesmärke täites tuleb jääda apoliitiliseks ning keskenduda eesootavate muudatuste sisule ja võimalikult kvaliteetsele ning läbimõeldud rakendumisele.

On kahetsusväärne, et nii koalitsiooni- kui opositsioonierakonnad on asunud töövõimereformi kasutama vahendina valimisvõitluses, kas siis seda kiirustades läbi surudes või halastamatult kritiseerides, unustades eesmärgi ning koostöö. Eesti Puuetega Inimeste Koda avaldab lootust, et töövõimereformi elluviimisel seatakse esiplaanile nende inimeste huvid, keda reform eelkõige puudutab, mitte erakondade poliithuvid. Loe edasi »

Pressiteade
19.november 2014

Puudega inimeste ja omastehooldajate esindusorganisatsioonid saatsid täna presidendile avaliku pöördumise, milles juhivad tähelepanu täna riigikogus vastu võetud töövõimereformi käivitavate seaduste puudustele ja vastuolule põhiseadusega, ning  soovivad presidendiga kohtuda, et tekkinud olukorrale lahendus leida.

Avalik pöördumine on lisatud manusena.

„Ohud, mis on täna riigikogu poolt vastuvõetud seadustesse sisse kodeeritud, on välditavad,“ ütles puudega inimeste esindaja, MTÜ Pane oma meelde proovile juhatuse liige ja õigusteaduse üliõpilane Sven Kõllamets. „Keegi meist ei ole ju reformi kui sellise vastu, aga me oleme ohukohtade ignoreerimise, ebamõistliku kiirustamise ja asjakohaste analüüside puudumise vastu reformi ettevalmistamise protsessis. Seadused, mille mõju ja proportsionaalsust pole enne nende vastu võtmist mõistlikult hinnatud ja reform, mille õnnestumisse poliitikud vaid „usuvad“, ei tohi õigusriigis sellisel põhiseadusevastasel kujul jõustuda.“, jätkas Kõllamets.

Allakirjutanud esindusorganisatsioonid on alates kevadest kasutanud kõiki legaalseid vahendeid ja võimalusi, mis kodanikel ja nende ühendustel on Eestis olemas – tehtud on sadu parandusettepanekuid reformikavasse ja seaduseelnõudesse, veedetud on loendamatuid tunde erinevatel nõupidamistel ja ümarlaudadel, selgitatud ja püütud veenda poliitikuid ja riigiametnikke. Korraldatud on ka pikette, esitatud märgukirju, algatatud petitsioon ja riiklikult tähtsa küsimuse arutelu Riigikogus ning käidud isegi teerulliga Toompeal, et väljendada piltlikult olukorda, kuidas riik käesoleva reformiga puuetega inimestest üle sõidab. See kõik ei ole tulemusi andnud.

Viimase võimalusena kasutataksegi nüüd pöördumist presidendi poole, et kutsuda teda üles kasutama talle antud õigust kaitsta puudega inimesi puudulikult analüüsitud seaduste rakendumise eest. Põhiseaduse § 107 koosmõjus § 28 lg 4-ga annab presidendile selleks selged volitused. Loe edasi »