Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

EPIK vana koduleht on kättesaadav aadressil:

Uudised

epik

logo_aeflogo_eea_grants

 

1. juunil 2015 kell 11.30 ootame puudega lapsi ja noori koos saatjatega laevareisile kuunariga Kajsamoor.

Juba mitmendat aastat on kuunar Kajsamoor viinud 1. juunil – Lastekaitsepäeval lapsi meresõidule. Tänavu saavad laevasõidu kaasa teha ka puude või kroonilise haigusega lapsed koos saatjatega, sest Eesti Puuetega Inimeste Koja projekti „Paneme seaduse kehtima!“ raames on muudetud liikumispuudega inimeste laeva pääsemine kergemaks.

Tahame näidata, et kõigile kasutajatele sobiv keskkond on võimalik ka vana purjelaeva puhul. Seoses sellega kutsume üles kõiki inimesi mõtlema, kuidas parandada meie keskkonna ligipääsetavust ja kasutajasõbralikkust kõikidele kasutajatele, sealhulgas puuetega inimestele, lastega peredele ja eakatele.

Samuti on valmis projekti raames väljatöötatud tegevuskava Universaalse disaini rakendamise parandamiseks Eestis.

Laevareis kestab tund aega. Kuunar Kajsamoori kodusadam on Lennusadam, kai nr. A3. Kohale palume tulla vähemalt 30 minutit varem – s.t  kell 11.00.
Kuna merel võib olla tuuline pange väga soojalt riidesse! Peakate on tähtis!

Laev mahutab kuni 60 osalejat, registreerida saab 18. maini SIIN

Lisainfo: Eesti Puuetega Inimeste Koda, e-mail epikoda@epikoda.ee või tel 6616629

Projekti „Paneme seaduse kehtima!“ rahastaja on EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.

www.sunlines.ee
NB! Laevasõidu toimumine sõltub ilmast – tugeva tormiga merele ei lähe!

Foto:  Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing

Foto: Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing

2. mail 2015 a. korraldab MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing TartusKüüni-Uue Turu ja Poe tänava vahelisel murualal juhtkoerte temaatilise heategevusliku päeva.

Iga aasta aprilli viimasel kolmapäeval tähistatakse ülemaailmset
juhtkoertepäeva, tänavu on selleks päevaks 29. Aprill. Päeva
tähistatakse enam kui 60 riigis, seega on üritus suunatud 2015. aasta rahvusvahelise juhtkoerte päevale, kus ühing on väljas rohkemate juhtkoertega, et suhelda inimestega ja näidata tublisid abilisi. Loe edasi »

Seoses töövõimereformiga lubati EPIKoja liikmeorganisatsioonide survele vastu tulles 2014 aasta sügisel Riigikogu Sotsiaalkomisjonis, et alates 2016 aastast kehtib nn ühe-ukse-süsteem. Mis tähendab, et kui tööealine inimene taotleb töövõime hindamist ja soovib samal ajal taotleda ka puude astet, saab ta seda teha korraga, täites töövõime hindamise ankeedile lisaks lühema, puudest tulenevaid lisakulutusi hindava küsimustiku.

Sotsiaalministeerium on piloteerimas uut puude hindamise küsimustikku ja otsib TÖÖEALISI inimesi, KELLELE ON JUBA TÄNASEKS PUUDE ASTE MÄÄRATUD, osalema pilootuuringus.

Lisainfo pilootuuringu kohta: marion.rummo@sm.ee
Pilootuuringut tutvustav tekst ja nõusoleku vorm:

image

epik

Armsad sõbrad, ootame teid Vabariiklikule puuetega inimeste XX kultuurifestivalile 03.-04. juulini 2015. a Viljandis.

Viljandi võõrustab teid 03.- 04. juuli Sakala keskuses, seekord on festival reedel ja laupäeval.

Ootame festivalile kõiki üksikesinejaid ja taidluskollektiive, kus osalevad puudega inimesed.

Festivali kava pikkuseks on kollektiivile 20 – 30 min, üksikesinejatele kuni 10 min.

Festivali ajal on võimalik korraldada käsitööde või kunstiesemete näitusi ja müüke, millest palume korraldajaid eelnevalt informeerida.

Festivali avamine toimub 03. juulil kell 11.00 Viljandi Sakala Keskuses, Tallinna tn. 5 (endine kultuurimaja).

Soovijatele on majutus Vana-Võidu ühiselamus.

Osalustasu toitlustuseks on  3 eurot toidukord  inimese kohta, mis tuleb tasuda Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja a/a EE 311010022072824004 SEB Pank hiljemalt 01. juuliks 2015. a.

Festivalil osalemiseks palume esitada 20. juuniks registreerimisleht  e-maili aadressil: urvekimmel@gmail.com

Esinemisajad  ja muu vajalik informatsioon kõigile meili teel hiljemalt 30. juuniks k.a.

Kõik festivaliga seotud küsimused, soovid ja ettepanekud palume esitada festivali projektijuhile Urve Kimmelile urvekimmel@gmail.com või telefonil 56618546.

Soovime kõigile osavõtjatele tegusaid kevadpäevi, toredaid kohtumisi ja loomingulisi võite  kultuurifestivalil Viljandis.

Eesti Puuetega Inimeste Koda.
Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda
Viljandi Invateater Karlanda.

20. Viljandi kultuuriestivali registreerimisleht

Monika Haukanõmm  tegi 1. aprillil 2015  ettepaneku moodustada Riigikogu  fraktsioonide ülene puuetega inimeste toetusrühm. Toetusrühma moodustavad vabatahtlikkuse alusel need inimesed, kes teema vastu huvi tunnevad ja puuetega inimeste pärast südant valutavad.

Puuetega inimeste toetusrühma esimees  on Monika Haukanõmm ning liikmed Andres Ammas, Maire Aunaste, Olga Ivanova, Jüri Jaanson, Johannes Kert, Helmen Kütt, Martin Repinski, Mailis Reps, Kersti Sarapuu ja Marika Tuus-Laul.

Täpsem tööreglement  ja teemad kinnitatakse toetusrühma esimesel kohtumisel.

http://www.riigikogu.ee/index.php?id=182407

Ootame teid osalema Tammistu mõisa võrgustikuseminaril TAMMISTU ÜHESKOOS SÄRAMA
16.aprillil 2015. a algusega kell 10.30

  • 10.30  – Osalejate saabumine, tervituskohv
  • 11.00  – SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi, Aasta Turundustegu 2014 laureaadi kogemused – “Kuidas kaasata kogukonda ja partnereid oma missiooni elluviimisesse”, Sandra Liiv – SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht
  • 11.20 – “Tartumaa Arendusseltsist ja Leader tegevustest”, Kristiina Timmo – Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht
  • 11.40 – “Luke mõis – koostöö ja areng”, Gea Järvela – Luke Mõis SA juhatuse liige
  • 12.10 – “Ågrenska/ Eesti Agrenska kogukonnas ja ühiskonnas”, Gunilla Jaeger – Ågrenska pereteenuste juht, Rootsi, SA Eesti Agrenska Fond juhatuse liige (ettekanne inglise k.)
  • 12.30 – Arutelu
  • 13.00 – Lõunasöök Tammistus
  • 14.00 – Ideede kaardistamine ja üheskoos lahenduste otsimine Maailmakohviku meetodil
  • 16.30 – Kokkuvõtted – lõpetamine

Registreerimine kuni 13. aprillini 2015 antud lingil!

PRESSITEADE
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

Neljapäeval, 2. aprillil korraldavad TÜ Kliinikumi Lastefond, Tartu Herbert Masingu kool, Eesti Autismiühing ja TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskus Tartus teabepäeva “Räägime autismist”, kus häire kohta jagavad infot sellega lähedalt kokku puutujad. Loe edasi »

EPIKoja üldkoosolek nr 1/2015, toimub 10.04.2015 algusega kell 11.00 Toompuiestee 10.

Päev on jaotatud kahte ossa:

I osas antakse ülevaade toimuvatest arengutest ja tegevustest laiemalt,
II osas keskendutakse EPIKoja 2014 ja 2015. aasta tegevustele.

Teie osalemine üldkoosolekul on väga oluline, kuna toimub ka 2014. a. majandusaasta aruande kinnitamine (hääletamist vajav punkt).

10.30 – 11.00 Hommikukohv ja registreerimine

I osa: Ülevaade toimuvatest arengutest ja tegevustest laiemalt

  • 11.00 – 11.10 Muudatused EPIKoja juhtimises, Monika Haukanõmm
  • 11.10 – 11.40 Töövõimereformi rakendamise hetkeseisu ülevaade, Monika Haukanõmm, Siiri Otsmann – Sotsiaalministeerium
  • 11.40 – 12.00 Arengud Norra Vabaühenduste võrgustikuprojekti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministri ligipääsetavust puudutava määruse osas, Meelis Joost – EPIKoda
  • 12.00 – 12.30 Kaugteenused kui tulevikuteenused. Häirenuputeenuse tutvustus, Paavo Ala –  Meditech Estonia
  • 12.30 – 12.45 EL toiduabi ja Toidupankade roll selles Kairit Numa – Põlvamaa PIK ja Kaia Kaldvee -Ida-Virumaa PIK
  • 12.45 – 13.00 Astangu KRK rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse tegevustest – Karin Hanga, RAKK juhataja

13.00 – 13.30 Lõunapaus

II osa: EPIKoja tegevused 2014 ja 2015

  • 13.30 – 15.00 EPIKoja tegevused 2013. aastal: Genadi Vaher – EPIFond, Anne Tang – EPIKoja raamatupidaja, Marek Jaakson – EPIKoja revisjonikomisjoni esimees
  1. Kokkuvõte EPIKoja 2014.a. sisutegevustest, Monika Haukanõmm – EPIKoja juhatuse esimees
  2. Ülevaade EPIKoja 2014.a. majandusaasta finantstegevused
  3. Revisjonikomisjoni järeldusotsused
  4. Majandusaasta aruande kinnitamine
  • 15.00 – 15.30 EPIKoja 2015 planeeritud tegevuste tutvustus, Anneli Habicht – EPIKoja tegevjuht
  • 15.30 – 16.00 EPIFondi 2015. aasta reservi kasutamisest Genadi Vaher – EPIFondi juhataja

Loe edasi »

15. aprillil toimub Eestis mitmekesisuse päev, mille eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust nii ettevõtetes ja organisatsioonides kui ühiskonnas laiemalt. Mitmekesisus on loomulik looduses ja inimeste seas – see teeb maailma põnevaks. Meie ümber on inimesed, kes ei ole täpselt samasugused nagu me ise. Sellest hoolimata oleme kõik ühtmoodi olulised ja vajalikud.

Eesti Inimõiguste Keskus ja tööandjaid koondav mitmekesisuse kokkulepe kutsuvad kõiki ettevõtteid ja organisatsioone 15. aprillil peetaval mitmekesisuse päeval kaasa lööma. Usume, et organisatsioonid, milles teadvustatakse ja väärtustatakse mitmekesisuse võimalusi, on tugevamad. Töökeskkond, kus iga inimene tunneb end turvaliselt ja hoitult, pakub võimalusi arenguks – nii töötajale kui organisatsioonile tervikuna.

Kuidas tähistame?

Mitmekesisuse päeva tähistamiseks oma ettevõttes on väga palju võimalusi. Alates teemahommiku korraldamisest või heade soovide seina ülesseadmisest kuni tavapärasest teistsuguste rahvustoitude pakkumise või sotsiaalmeedias oma poolehoiu näitamiseni.

Rohkem ideid leiab erinevus rikastab kodulehel olevast tööriistakastist, samalt lehelt leiab ka Mitmekesisuse päeva logod ja muu graafika, sh kolmes keeles Facebooki kaanefoto, mis on kõikidele vabalt kasutamiseks.

Facebookis on loodud ka eraldi mitmekesisuse päeva üritus, mida oma töötajate, partnerite kui ka klientide hulgas jagada ning jooksvat infot kogu päeva ja toimuvate tegevuste kohta saab ka erinevus rikastab ja mitmekesisuse kokkuleppe Facebooki lehelt.

Võimalusi mitmekesisuse päeval midagi toredat teha on loomulikult palju rohkem, seega on kõik teretulnud mõtlema just oma organisatsioonile sobivatele lahendustele. Aprilli alguses avaneb kodulehel ka interaktiivne kaart, kuhu ettevõtted saavad enda tegevused märkida ning teiste omi vaadata. Loe edasi »

Greta Koppeli kureeritud „Ehe kunst või petukaup?” ja muuseumi 15. aastapäevaga seotud „Kunstiteos lähivaates”, mis pakub külastajale võimaluse vaadata teoseid teise nurga alt, näha maalide taha ja neist läbi, kogeda skulptuuride füüsilist olekut ja tehnilist ülesehitust.

Avatavad näitused tegelevad erinevate teemadega, kuid täiendavad teineteist – üks pühendub originaali, koopia ja võltsingu omavahel põimuvatele probleemidele, teine aga kunstiteose tehnilisele ja tunnetuslikule küljele.

Näitus „Ehe kunst või petukaup?” tõstab fookusse originaalide, koopiate ja võltsingute keerulise ja mitmetähendusliku probleemistiku, hõlmates 63 Kadrioru kunstimuuseumi ja Mikkeli muuseumi püsiekspositsiooni kunstiteost ja tutvustades nende näitel teema pikka ja värvikirevat ajalugu, nende mõistete tähendust ning rollimuutust ajas. „Olgugi et mõistete tasandil tunduvad originaal, koopia ja võltsing üksteisest selgelt eristuvat, on konkreetsete teoste näitel sageli raske nende vahele piiri tõmmata. Originaalist või koopiast võib ajaloo käigus saada võltsing, võltsinguks peetud teos aga võib osutuda originaaliks,” võtab kuraator Greta Koppel kokku näituse ellu kutsunud avastused ja tähelepanekud.

Väljapanek „Kunstiteos lähivaates” tutvustab valitud näidete põhjal teekonda, mille läbivad kunstiteosed enne muuseumisaalidesse jõudmist: restaureerimist, tehnilisi uuringuid, kunstiajaloolase töömeetodeid ja -vahendeid ning teose loomise konteksti rolli selle mõistmisel. Vaataja näeb, kuidas auklikust mustunud lõuendist saab värviküllane meisterlik kunstiteos.

Eraldi saalis on loodud eriline skulptuuride väljapanek, mille loomisel on silmas peetud eelkõige nägemispuudega inimesi. Selle autoriteks on kuraator Tiina-Mall Kreem ja kujundaja-restauraator Isabel Aaso-Zahradnikova.

Need, kes kujusid silmaga näha ei saa, võivad antiikmeistrite ja nende eeskuju järginud 18.–19. sajandi kunstnike tööde marmor- ja pronkskoopiaid kinnastatud kätega katsuda ja lugeda punktkirjas lugusid kunstnikest ja nende teostel kujutatud antiikjumalatest. Loe edasi »