Täiendavad seisukohad Riigikogu kultuurikomisjonile seoses viipekeelega

Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Kurtide Liit esitasid täiendavad seisukohad Riigikogu Kultuurikomisjonile seoses keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga.

Kohtumisel lepiti kokku, et kinos näidatavatele eestikeelsetele filmidele kohustusliku nõudena eestikeelsete subtiitrite lisamine arutatakse läbi audiovisuaalmeedia teenuste seaduse raames. Lisaks, keelseaduses peab selgemini tulema esile eesti viipekeel, kui eraldiseisev keel, mille edendamine, uurimine ja säilitamine on riigi kohustus. Sellega seoses leiame, et on vajalik täiendada paragrahv 3 lõiget 3 sõnastuses: Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) ja eesti viipekeele kaitset, kasutamist ja arendamist.

Kohtumisel jõudsime arusaamale, et viipekeeletõlkide koolitamine peab jätkuma esimesel võimalusel. Sama oluline on arendada viipekeele uurimise võimekust olukorras, kus näiteks Tallinna Ülikoolis on doktorantide arv praegu väiksem kui algselt planeeritud. Tõdeme, et viipekeeletõlgi eriala ei ole laialt populaarne ning õppijaid ongi vähe, kuid teenuse kättesaadavus on kurtide jaoks puudest tulenev erivajadus ning selle tagamine on otseses seoses põhiõiguste ja ühiskonnaelus osalemise võimalustega. Tõime kohtumisel esile, et alates COVID-pandeemia algusest on märgata suurenenud huvi viipekeele algtaseme omandamise vastu ning vajadus viipekeeletõlke järele on suurenenud oluliselt just teadlikkuse tõusu tõttu ja seda nii erinevatel üritustel, seminaridel kui laiemalt avalikus kommunikatsioonis.

Arutelus käsitleti võimalust lisada viipekeele algtasemeõpe meditsiinipersonali (ka õdede, ämmaemandate), õpetajate, eripedagoogide jt õppekavadesse, mis aitaks avalike teenuste pakkumisel toime tulla vananeva ja väikese rahvaarvuga riigi kontekstis ja toetada esmast kontakti ning igapäevase teeninduse toimimist.

Lisaks on oluline arvestada, et tõlgiks võivad soovida õppida ka kurdid. See tähendab, et õpe, õppematerjalid, õppekorraldus ja muu õppeinfo peavad olema ligipääsetavad ning ligipääsetavus peab algama juba kommunikatsioonist (sh info kättesaadavus eesti viipekeeles). Kõrgtasemeõppes viipekeeletõlkide ettevalmistus aga eeldab lisaks keeleoskusele ka valdkondlikke teadmisi (nt avalike teenuste, hariduse, tervishoiu ja õigusvaldkonna terminoloogia), et tagada tõlketeenuse kvaliteet ja täpsus.

Tõlketeenuse kohaliku tasandi korralduses juhime tähelepanu, et viipekeele tõlketeenust pakutakse paljudes omavalitsustes kurtidele piiratud mahus, lähtudes kuupõhisest tunnipiirangust. Näiteks Tallinnas, Pärnus ja Tartus on see kuni 3 tundi kuus. Mitmetes omavalitsustes puudub kindel tunnimaht täielikult, teenuse maht on väiksem kui 3 tundi kuus või puudub omavalitsusepoolne rahastamine sootuks (nt Elva, Võru). Kehtiv 2–3 tunni piirang kuus on ilmselgelt ebapiisav, et võimaldada kurtidel inimestel reaalselt ja võrdsetel alustel osaleda ühiskonna- ja avalikus elus. Selline maht ei kata igapäevaseid ja vältimatuid vajadusi, nagu asjaajamine ametiasutustes, arsti vastuvõtud, suhtlus kooli ja lastega seotud küsimustes, tööalane suhtlus ega osalemine avalikel aruteludel.

EPIKoja ja Eesti Kurtide Liidu ettepanekud on:

• Käsitleda viipekeele tõlketeenust ligipääsetavuse tagamise vahendina, mitte sotsiaaltoetusena. Sellest tulenevalt peab viipekeele tõlketeenuse kättesaadavus põhinema inimese tegelikul vajadusel, mitte tema sissetulekul või omavalitsuse seatud kuupõhistel piirangutel.
• Teenus peab olema paindlik ja piisav, et tagada kurtidele inimestele võrdne osalemine ühiskonnaelus.

Toetame kohtumisel arutatud ettepanekut tagada viipekeeletõlge avalikele koosolekutele, volikogu istungitele, planeerimiskohtumistele ja teistele sarnastele avaliku huviga sündmustele. Viipekeeletõlke pakkumine avalikule infole on kauaoodatud ja vajalik samm kurtide ligipääsetavuse parandamiseks ning demokraatlikus ühiskonnaelus osalemise võimaldamiseks. Lisaks on võimalus pakkuda eesti viipekeeles infot viipekeeletõlke taotlemise kohta kohalike omavalitsuste kodulehtedel, sh avalikku teavet nii oluliste sündmuste, taotlusvoorude kui muu info osas ja seda koostöös erinevate viipekeeletõlke pakkujatega, nagu Viipekeeletõlgid OÜ, Pärnu viipekeele tõlkekeskus, Saaremaa viipekeele tõlketeenus, MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid, või viipekeelse kogukonnaga Viipelism.