EPIKoja uuring: psüühikahäirega inimeste toetus- ja eestkostesüsteem vajavad põhjalikku ümbermõtestamist

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) viis Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tellimusel läbi uuringu, mis kaardistab psüühikahäirega inimeste kogemused, ootused ja vajadused seoses sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning eestkoste meetmega. Uuringu tulemused näitavad, et kuigi süsteemis on olemas mitmeid toetavaid meetmeid, ei vasta need sageli inimeste tegelikele vajadustele või need ei jõua abivajajateni.

Uuringust

Uuring viidi läbi novembrist 2025 kuni märtsini 2026 kvalitatiivse uurimusena. Andmeid koguti poolstruktureeritud individuaal- ja grupiintervjuude kaudu. Kokku intervjueeriti 42 inimest: psüühikahäirega inimesi ja eestkostetavaid, nende lähedasi, eestkostjaid ning valdkonna spetsialiste ja teenuseosutajaid. Valim kujundati mitmekesisuse põhimõttel, arvestades osalejate erinevat tausta ja kogemusi.

Peamised kitsaskohad

Uuringus osalejad kirjeldasid korduvalt, et abi saamine eeldab liiga palju inimese enda võimet keerulises süsteemis orienteeruda — just seda, mida kriisiolukorras sageli napib. Peamiste probleemidena ilmnesid järgmised valdkonnad:

• Teenuste killustatus — abi korraldamine lasub sageli inimesel endal või tema lähedastel. Juhtumikorraldus ei ole järjepidev ja eri osapoolte vaheline koostöö jätab soovida.
• Keeruline ligipääs abile — süsteemis orienteerumine on keeruline, info liikumine ebapiisav ja teenused ebaühtlaselt kättesaadavad.
• Inimene peab sobituma teenusega, mitte vastupidi — süsteem on üles ehitatud teenuste, mitte inimese vajaduste ümber.
• Inimkeskne lähenemine jääb sageli formaalseks — kuigi õigusruum seda nõuab, ei kaasata inimesi otsustusprotsessidesse piisavalt.
• Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi kättesaadavus on piiratud — ooteajad on pikad ja abi järjepidevus jätab soovida.
• Eestkoste süsteem on liialt piirav — eestkoste tugineb asendatud otsustamise mudelile ning inimeste teovõimet piiratakse sageli ulatuslikumalt, kui tegelik vajadus nõuab.

EPIKoja ettepanekud Tallinna linnale

Uuringust lähtuvalt teeb EPIKoda Tallinna linnale mitu ettepanekut. Kõige kesksem neist on luua süsteem, kus igal abivajajal on üks kindel kontaktisik — juhtumikorraldaja, kes hindab abivajadust terviklikult, koordineerib teenuseid ja toetab inimest ja tema perekonada kogu teekonna vältel. Lisaks soovitab EPIKoda muuta abi pakkumine proaktiivseks ja ennetavaks, lihtsustada abini ja teenustele jõudmise protsessi, vähendada bürokraatiat ning arendada paindlikke, inimese individuaalsetest vajadustest lähtuvaid meetmeid ja teenuseid. Olulise sammuna näeb EPIKoda toetatud otsustamise põhimõtete väljatöötamist eestkoste alternatiivina — eesmärgiga vähendada eestkoste määramiste arvu ja toetada inimese iseseisvat otsustusõigust.

„Uuringust ilmneb selgelt, et inimesed soovivad olla oma elu eksperdid ja kaasosalised — mitte pelgalt teenuste saajad. Süsteem peaks kohanduma inimese vajadustele, mitte vastupidi. Loodame, et uuringu tulemused aitavad kaasa sisulisele muutusele nii Tallinnas kui ka laiemalt Eestis,” ütles EPIKoja jurist Kristi Rekand.

Uuringu taust

Uuringu tellija on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Uuring viidi ellu projekti „Täisealiste eestkoste valdkonna arendamine Tallinna linnas” raames, mida kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) meetme „Parandada teenuste kättesaadavust ja sotsiaalkaitsesüsteeme” alt. Uuringu autorid on Kristi Rekand, Kristi Kähär ja Tauno Asuja. Töö valmimisse andsid olulise panuse Tallinna linna psüühikahäirega inimesed ja nende lähedased, MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, MTÜ Merimetsa Tugikeskus, MTÜ LaNoor, Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit (EPILL) ning Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade sotsiaaltöötajad.

Loe uuringu täispikka ülevaadet:
Täisealiste psüühikahäirega inimeste, sh eestkostetavate uuring

Loe uuringu lühikokkuvõtet:
Täisealiste psüühikahäirega inimeste, sh eestkostetavate uuring