Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise jasellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (toetuste tõstmine kohalikuomavalitsuse üksuste tulubaasi)

Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (toetuste tõstmine kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi)

Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) missioon on puuetega ja krooniliste haigustega inimeste elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

EPIKoda ei ole kaasatud antud seaduse eelnõule tagasiside andmisse, kuid me peame oluliseks juhtida teie tähelepanu mitmele olulisele aspektile, mis mõjutavad puuetega laste heaolu. EPIKoja hinnangul sisaldab eelnõu mitmeid olulisi riske, mis võivad negatiivselt mõjutada erivajadustega laste heaolu ja hariduslike erivajaduste tegelikku toetamist. Kuigi seletuskirjas on välja toodud, et ülesanded oluliselt ei muutu, siis rõhutame, et rahastamisloogika muutus (sihtotstarbelistelt toetustelt KOV tulubaasi üleminek ilma nn sildita) mõjutab väga otseselt erivajadustega laste ja perede tegelikku toimetulekut, hariduse kättesaadavust ning tugiteenuste korraldust.

Sihtotstarbelise rahastuse kadumine

Eelnõuga viiakse mitmed seni sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ilma siduva kasutusotstarbeta. EPIKoja hinnangul tekitab see olulise riski, et:

• vahendeid ei kasutata erivajadustega laste toetamiseks vajalikus mahus;
• teenuste kättesaadavus muutub piirkonniti ebaühtlaseks;
• puudub garantii, et tugiteenused (tugiisikud, tõlgid, spetsialistid) on tagatud.

Kuigi eelnõu kohaselt KOV ülesanded ei muutu, ei taga rahastamismudeli muutus nende ülesannete tegelikku täitmist.

EPIKoja ettepanek: kehtestada riiklikud miinimumstandardid ja tugev järelevalvemehhanism, et tagada laste võrdne ligipääs haridusele ja tugiteenustele.

HEV õpilaste rahastamismudeli puudulikkus

Eelnõus ei ole piisavalt käsitletud hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste rahastamise metoodikat. Õpilasepõhine pearahasüsteem ei arvesta väiksemate klasside, suurema tugipersonali vajaduse ega spetsiifiliste õppevormide (nt viipekeelne õpe, punktkiri) tegelikke kulusid. Näiteks ei kata mitmekordne pearaha olukordi, kus klassis on vähe õpilasi, kuid vajalik on samaaegselt nii aineõpetaja kui ka viipekeele tõlk.

EPIKoja ettepanek: HEV õpilaste rahastamine peab toimuma nii, et arvesse võetakse klassikomplekte (ka vähendatud mahus) terviklikult, mitte üksnes õpilasepõhise pearaha alusel. Arvestama peab tegeliku ressursivajadusega, sh sellega, palju tugipersonali, sh õpetaja abisid, tugiisikuid või viipekeele tõlke vaja on ning milline on vajadus kohandatud õppevahendite ja –keskkonna järele.

Hariduse ja sotsiaalvaldkonna rollide ebaselgus

Haridus- ja sotsiaalvaldkonna vastutus erivajadustega laste toetamisel ei ole selgelt määratletud. Sama teenus (nt tugiisik, logopeediline abi) võib kuuluda mõlema valdkonna alla, kuid puudub ühtne rahastusloogika ja selge vastutus. See võib viia olukorrani, kus teenus jääb pakkumata. Eelnõu süvendab seda riski, kuna rahastus muutub veelgi paindlikumaks, kuid ilma selgete reegliteta. Samal ajal ei ole piisavalt reguleeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi omavaheline koostöö ja vastutus. Selle tulemusena võib erivajadustega laste jaoks vajalike teenuste kättesaadavus muutuda ebaühtlaseks ja sõltuda kohaliku omavalitsuse poliitikast, praktikast ja valikutest, mitte lapse tegelikust vajadusest.

EPIKoja ettepanek: määratleda selgelt teenuste vastutusjaotus, luua ühtne rahastusloogika ning tugevdada Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koostööd.

Huvitegevuse ja vaba aja teenuste kättesaadavus

Huvitegevuse toetuse viimine KOV tulubaasi loob täiendava riski, et:

• erivajadustega laste osalemine huvitegevuses väheneb;
• ei arvestata täiendavate kuludega (nt viipekeele tõlk, kohandatud tegevused).

Erivajadustega laste puhul kaasnevad huvitegevusega sageli täiendavad personalikulud ning suurem vajadus individuaalse toe järele (sh laagrites, ekskursioonidel). Kui nende lisakulude arvestamine jääb KOV otsustada ilma selgete kohustusteta, ei ole tagatud teenuste kättesaadavus. See võib viia olukorrani, kus erivajadustega laste võimalused osaleda huvitegevuses sõltuvad elukohast. Tulemuseks on suurenev ebavõrdsus ja vähenenud sotsiaalne kaasatus.

EPIKoja ettepanek: Sätestada õigusaktis või selle rakendusaktides selged põhimõtted, mis tagavad erivajadustega laste võrdse ligipääsu huvitegevusele sõltumata elukohast. Selleks tuleb ette näha, et huvitegevuse rahastamisel arvestatakse erivajadustega lastega kaasnevaid täiendavaid kulusid (nt tugiisik, viipekeele tõlk, kohandatud tegevused) ning need kulud kaetakse sihtotstarbeliselt. Samuti on vajalik kehtestada miinimumstandardid või -nõuded teenuste kättesaadavusele, et vältida liigset varieeruvust kohalike omavalitsuste lõikes. EPIKoda peab kriitiliselt oluliseks, et rahastusmudel toetaks erivajadustega laste tegelikku osalemist, mitte ei jätaks seda üksnes KOV otsustada.

KOV-ide vaheline arveldamine ja teenuste tagamine

Spetsiifilisi teenuseid pakkuvates koolides (nt Tallinna Heleni Koolis) õpivad sageli erinevate omavalitsuste lapsed, kuid KOV-ide vaheline rahastamine ei ole piisavalt selge. See võib viia olukorrani, kus osa kulusid jääb katmata ning teenuste pakkumine sõltub täiendavatest vahenditest.

EPIKoja ettepanek: Luua selge ja siduv KOV-ide vaheline rahastamismudel, mis tagab teenuste katkematuse sõltumata lapse elukohast.

Kokkuvõtteks

Eelnõul on tugev positiivne potentsiaal, kui neid muudatusi on hästi rakendatud ehk olukorras, kus KOVi prioriteediks on erivajadusega laste huvihariduse ja formaalhariduse pakkumine ning nad integreerivad omavahel nii hariduse, sotsiaalvaldkonna aga ka teiste valdkondade

võimalusi. See realiseerub ainult juhul, kui KOVil on vastav prioriteet, kompetents, poliitiline tahe ja piisav ressurss. Oluline on säilitada vähemalt osaline sihtotstarbeline rahastus kõige haavatavamatele, tugevdada riiklikku järelevalvet ja tagada andmepõhist seire nii tarkade otsuste tegemisel kui ka mõjude hindamisel.

Palume järgida kaasamise head tava ning kaasata EPIKoda erivajadusega lapsi ja täiskasvanuid puudutavate eelnõude väljatöötamise, arvamuse avaldamise ja ka kooskõlastamise juurde.