Vaidlusest kohaliku omavalitsusega hooldaja määramisel

Inimene pöördus kohaliku omavalitsuse poole (edaspidi KOV) vaidega, kuna KOV keeldus hoolduse määramisesst, sest inimesel oli ülalpidamiskohustusega pereliige (abikaasa).

KOV rahuldas vaide osaliselt, kuna leidis, et otsuses on asjaolusid, mis vajavad täiendavat täpsustamist eelkõige isikuabi seisukohalt. Vald jäi oma seisukoha juurde, et hooldaja määramine ja hooldajatoetuse maksimine ei ole põhjendatud, kuna kohaliku omavalitsuse määrus sätestab, et ülalpidamiskohustusega isikut või raske või sügava puudega inimest ei määrata hooldajaks. Konkreetne ametnik lähtus otsust tehes kehtivast määrusest.

Küll aga nõustus kohalik omavalitsus, et isik vajab abi, kuid ametniku otsuses ei nähtu, et oleks kaalutud teisi abistamise võimalusi. Kohalik omavalitsus tunnistas, et otsuses ei hinnatud terviklikult, millise muu sotsiaalteenuse, toetuse või abimeetmega abivajadus kaetakse.

Samuti leidis kohalik omavalitsus, et hooldusvajadusega isiku puhul tuleb välja selgitada abivajavat isikut faktiliselt hooldava isiku toetusvajadus, arvestades tema tegelikku hoolduskoormust, toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid.

Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et enne otsuse tegemist oleks piisavalt hinnatud hooldava isiku hoolduskoormust ja toetusvajadust. KOV otsustas, et ametnik peab tegema uue otsuse, sh hindama hooldust vajava inimese toetusvajadust ja hooldava isiku hoolduskoormust ning otsustama, millise sotsiaalteenuse, toetuse või muu abimeetmega abivajadus katta, sh vajalikud toimingud, abi maht, sagedus ja kestus.