KUULA
Eesti keeles
30-aastane Safar istub põrandal oma majas Kabuli põhjaosas. Safaril on kaasasündinud puue. Tavaliselt jäetakse ta omapäi koju, kus ta lihtsalt on, ilma et saaks osa välismaailma pakutavast stimulatsioonist või vabaaja tegevustest. Ta on pikka aega kannatanud ka kurguvalu käes, kuid perekond ei suuda leida talle ravi. Üsna sageli eelistavad Afganistanis puudega inimeste pereliikmed neist mitte rääkida ja peita nad isolatsiooni.
In English
Safar, 30 years old, in his house in the North of Kabul. Safar has a congenital disease. He generally stays at home on his own without any recreation or stimulation from the outside world. He has been suffering with a sore throat for a long time, but the family cannot find treatment. Quite often in Afghanistan, families who have members with a disability prefer not to talk about the person and hide him or her in Isolation.
На русском
Сафар (30 лет) сфотографирован в его доме на севере от Кабула. Сафар страдает от врожденного заболевания. В основном он проводит время дома в одиночестве без каких-либо развлечений или стимулов из внешнего мира. Уже долгое время Сафара беспокоит боль в горле, но семья не может найти лечение. Довольно часто афганские семьи, в которых есть люди с инвалидностью, предпочитают не говорить о них и держат своих родных в изоляции.
Kirjeldustõlge
Pildil
on valgete seintega hämara toa nurk, pildistatud põranda lähedalt
alt üles, selle toa kummaski seinas olevad suured aknad on kaetud
veel suuremate, peaaegu üle seina ja laest maani ulatuvate
läbikumavate valge-sinisekirjute kardinatega. Piki seinaääri on
istumiseks paigutatud osalt kardinatele toetuvad heledad padjad,
põrandat katab kuldse mustriga tumepunane vaip. Keset vaipa istub
rätsepistes mehekogu, näoga paremale, hämaras toas kumava valguse
taustal üksnes tumeda siluetina paistev. Mees toetab ühe käe
küünarnukki ristatud põlvedele ja lõuga selle käe sõrmedele.
Tal on esileulatuv alahuul ja lühikesed juuksed, nii palju kui
siluetist aimata võib, kannab ilmselt kapuutsiga pluusi.
Safar on 30-aastane.
Ta elab Kabuli linna põhja-osas.
Safaril on kaasa-sündinud haigus.
Safari veedab oma päevad üksinda kodus,
tal pole tegevust ega meele-lahutust.
Paljud Afganistani puuetega inimesed on kodus peidus,
perekond ei räägi neist teistele.
Safari kurk valutab juba pikka aega,
aga perekond ei leia talle ravi.
Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) ligipääsetavuse päeva fotonäitus Afganistanis elavatest puuetega inimestest
Maikuu kolmandal neljapäeval tähistatakse ülemaailmset ligipääsetavuse päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust ligipääsetavusest.
Fotod on jäädvustatud kolmes Afganistani provintsis – Kabulis, Mazar-e-Sharifis ja Bamyanis. Afganistan on vaene riik, kus rohkem kui neli aastakümmet väldanud sõda on kaasa toonud suurel hulgal purustusi ning sõja tõttu on suurel määral kasvanud puudega inimeste hulk. Afganistani puudega inimene seisab silmitsi mitmete sotsiaalsete tõketega, ta on ilma jäetud paljudest põhiõigustest, kuid sellest hoolimata püütakse näha lootuskiirt ning ületada igapäevaelu väljakutseid.
Tänu endisele puuetega inimeste aktivistile ja praegusele sõjapõgenikule Eestis, Ali Afzalile jõudis fotonäitus EPIKojani. Fotode autor on fotoreporter, itaallane Giovanni Diffidenti.
Fotonäitusele on loodud kirjeldustõlge, eesti viipekeele tõlge, lihtsa keele tõlge ning fotonäituse kirjeldused on eesti, inglise ja vene keeles.
Fotonäituse korraldaja on Eesti Puuetega Inimeste Koda. Fotonäituse ligipääsetavuse tagamist aitasid toetada Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Volinik, Sotsiaalministeerium, ITAK ja Magnetic MRO AS.
Head ülemaailmset ligipääsetavuse päeva!
Loe näitusest lähemalt.
Eesti Puuetega Inimeste Koja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. Loe juba rohkem meie koduleheküljelt!
