Eestis elab umbes 10 000 nägemispuudega inimest. Nägemispuue võib olla kaasasündinud või haiguse või trauma tagajärjel tekkinud.
Sõltuvalt nägemisfunktsiooni kahjustusest eristatakse vaegnägijaid, kes võivad erineval määral näha valgust ja värve ning pimedaid ehk inimesi, kes praktiliselt ei näe mitte midagi.
Pimedat inimest võib avalikus kohas ära tunda valge kepi, saatja või juhtkoera järgi. Nägemispuue ei too kaasa erinevusi inimese kõnes, kuulmises ja intellektis.
Kui arvad, et nägemispuudega inimene vajab abi
Lihtsalt küsi inimeselt, kas saad talle abiks olla.
Kohtumisel pöördu inimese poole võimalusel nimepidi ja ütle oma nimi, et inimene, kes sind ei näe, su ära tunneks.
Kui sa nägemispuudega inimese nime ei tea, siis puuduta teda õrnalt käsivarrest, et inimene teaks, et kõneldakse temaga.
Suhtle loomulikult! Pole vaja rääkida tavalisest valjema häälega.
Liikumine
Nägemispuudega inimese saatmiseks ulata talle oma käsivars ja ütle näiteks: “Ma tulen koos sinuga” või “Ma saadan sind”.
Liikumine on sujuv kui liigud ise poole sammu või 50 cm võrra eespool ja nägemispuudega inimene hoiab su käsivarrest kinni.
Uksest sisenemisel või kitsastes oludes liikudes ära lükka pimedat enda ees, vaid juhi oma käsivars enda selja taha nii, et ka saadetav sinu selja taha liiguks.
Ümbritseva kirjeldamine
Kui osutad millegi suunas, kasuta sõnu „vasakul“, „paremal“ või kirjelda ümbritsevat kasutades kella numbrilauda (nt “Tõukeratas asub meist kella kahe suunal“).
Sõna „seal“ ei anna nägemispuudega inimesele eseme asukohast mingit infot.
Hea tava
Kui lahkud pimeda inimese juurest, anna talle sellest teada ning juhata ta ohutusse kohta - mingi kindla objekti või teise inimese juurde.
Kõnes võid vabalt kasutada sõnu „nägema“, „vaatama“, „lugema” jms.
Eestis nägemispuudega inimesi esindab Eesti Pimedate Liit. Eesti Pimedate Liit on Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmesorganisatsioon. Loe lähemalt: https://pimedateliit.ee/
