Nägemispuue ja ennetus
Nägemispuue võib olla kaasasündinud või haiguse või trauma tagajärjel tekkinud. Sõltuvalt nägemisfunktsiooni kahjustusest eristatakse vaegnägijaid, kes võivad erineval määral näha valgust ja värve, ning pimedaid, ehk inimesi, kes praktiliselt mitte midagi ei näe.
Loe tekstiversiooni või vaata PDF-i.
Intellektipuue ja ennetus
Intellektipuue esineb umbes 1-2% elanikkonnast. Intellektipuudega inimesel on piiratud õppimisvõime ja abstraktne mõtlemine. Samuti on vähenenud kognitiivsed võimed nagu tunnetus, kõne, motoorika ja orienteerumisoskused ning sotsiaalsed võimed.
Loe tekstiversiooni või vaata PDF-i.
Kuulmispuue ja ennetus
Kuulmislangus esineb 14–20 protsendil Eesti elanikkonnast. Umbes 1500–2000 eestimaalast on viipekeelsed kurdid.
Loe tekstiversiooni või vaata PDF-i.
Liikumispuue ja ennetus
Liikumispuue on kõige suurearvulisem puudeliik, mis moodustab üle poole puudega inimeste hulgast.
Loe tekstiversiooni või vaata PDF-i.