READY BALTICS

Puuetega inimeste kaasamine riskide ennetamise ülesehitamisse Balti regioonis

(Building Disability-Inclusive Disaster Preparedness in the Baltic Region)

Lühiülevaade

Projekti algus: 1. märts 2026
Kestus: 24 kuud (2 aastat)
Lõpp: 29. veebruar 2028

Projektipartnerid: Euroopa Puuetega Inimeste Foorum (EDF), Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK), Päästeamet (Eesti), Naiskodukaitse (Eesti), Läti puuetega inimeste organisatsioonide katusorganisatsioon SUSTENTO, Päästeamet (Läti), Leedu Puuetega Inimeste (LNF), Päästeamet (Leedu).

Projekti peamised tegevused:

1. Indiviidid ja kogukonnad
Puuetega inimeste riskiteadlikkuse ja individuaalse valmisoleku edendamine.

2. Tsiviilkaitsesüsteemid ja poliitikakujundamine
Viiakse läbi praktilised koolitused tsiviilkaitseasutustele, et poliitikakujundamine, valdkondlikud protsessid ja protseduurid ning linnade tsiviilkaitseprogrammid oleksid puuetega inimesi arvestavad ja kaasavad.  

3. Puuetega inimeste organisatsioonid
Tugevdada huvikaitset, tehnilist ekspertiisi ja kaasamist ning koostööd riskiennetuse ja päästevaldkonna asutustega.

Mida on kavas saavutada

1. Koolitatakse erinevate puuetega inimesi ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajaid (vähemalt 2000 kogu projekti peale kolmes riigis), kes saavad teavet kriisivalmiduse võimaluste kohta.
2. Arendatakse välja kaks koolitusmoodulit: üks puuetega inimeste organisatsioonidele ja teine riskiennetuse ja päästevaldkonna sidusrühmadele, eesmärgiga integreerida Union Civil Protection Knowledge Network´i sisu.
3. Piloteeritakse UNDRRi katastroofikindluse skoorkaarti Eestis, Lätis ja Leedus ning otsitakse praktilisi väljundeid linnade vastupidavuse planeerimises kaasaval kujul.
4. Pakutakse kriisivalmiduse infot ligipääsetaval kujul ning kogukonna tasandil sihitud teavitust, sh tõhustatakse huvikaitset kaasava poliitikakujundamise saavutamiseks ning praktikate rakendamiseks.
5. Edendatakse piirideülest õppimist Põhjamaade ja Balti ning ELi koostööplatvormide kaudu.

Eelarve (24 kuud)

• ELi toetus: 175 248,66
• Kaasfinantseering (Päästeameti toetus): 19 472,08
• Kokku: 194 720,74

Detailsemalt

Projekti eesmärk on parandada puuetega inimeste kaasatust elanikkonnakaitse ja katastroofiohu (CP/DRM) vähendamise juhtimist Balti riikides Balti riikides, aidates seeläbi suurendada kogu piirkonna kerksust.

Kuigi projekt keskendub puuetega inimestele, käsitleb see puudealast kaasamist kui kaasava kriisivalmiduse alust, millest võidavad ka teised riskirühmad. Projekt tegeleb seniste poliitikate ja praktikate puudujääkidega, toetades sihitud ressursside ja võimekuse suurendamise kaudu nii elanikkonnakaitse ja katastroofiohu vähendamise valdkonna osapooli kui ka puuetega inimeste organisatsioone.

Projekt käsitleb praeguste poliitikate ja tavade lünki, toetades nii CP/DRM-i sidusrühmi kui ka puuetega inimeste organisatsioone (OPD) sihtotstarbeliste ressursside ja suutlikkuse suurendamise kaudu. OPD-sid tugevdatakse koolituste, tõenditel põhineva eestkostetöö toetamise ja struktureeritud koostöö kaudu CP/DRM-i asutustega.

Selleks töötatakse välja kohandatud koolitusmoodul, mille jätkuvat kasutamist toetab Euroopa Puuetega Inimeste Foorum (EDF) kogu oma võrgustikus. Elanikkonnakaitse ja katastroofiohu juhtimise sidusrühmade jaoks kavandatakse ja katsetatakse eraldi moodulit, et seda saaks integreerida riiklikesse õppekavadesse või kutsealase arengu kavadesse. Projekti raames püütakse moodul aja jooksul integreerida Euroopa Liidu elanikkonnakaitse teadmiste võrgustikku.

Koostöös UNDRR-i ja omavalitsustega võetakse projekti raames kasutusele linnade hindamiskaart – puuetega inimeste kaasamise lisa, mis hõlmab linnatasandi auditeid ja tegevuskavasid linnade resilientsuse parandamiseks. Individuaalsel tasandil suurendab projekt puuetega inimeste riskiteadlikkust ja valmisolekut, levitades kättesaadavat teavet ja erinevate puuete rühmadele, sealhulgas kõige suuremas ohus olevatele rühmadele, kohandatud juhiseid. Kohalikud puuetega inimeste organisatsioonid kaasatakse teadlikkuse tõstmise ja koolituste kaudu koostöös riiklike lastehalvatuse asutustega, Leedu LNF ja Punase Risti ning Läti SUSTENTO Ühinguga.

Projekti READY BALTICS peamine eesmärk on aidata kaasa vastupidavamate, õiglasemate, ligipääsetavamate ja puuetega inimeste kaasamisele suunatud kogukondade loomisele Euroopas, tagades sellega, et kriisiolukorras ei jääks keegi kõrvale.

Projekt aitab kaasa UCPM-2025-KAPP-PVPP konkursikutse järgmistele üldeesmärkidele:
● Aidata kaasa uute pädevuste, oskuste, teadmiste ja asjatundlikkuse loomisele ning olemasolevate edasiarendamisele kodanikukaitse ja katastroofiohu vähendamise valdkonnas individuaalsel, organisatsioonilisel ja institutsioonilisel tasandil, sealhulgas spetsiaalsete õppe- ja koolitusvõimaluste kaudu (üldeesmärk 3).
● Aidata kaasa kodanike, kohalike ja piirkondlike avaliku sektori asutuste, ettevõtete ja muude asjaomaste sidusrühmade valmisoleku ja teadlikkuse tõstmisele seoses ohtudega, millega nad silmitsi seisavad, ning võimalustega oma haavatavust vähendada (üldeesmärk 6).
● Tõhustada organisatsioonilist ja institutsioonilist valmisolekut tugevdatud poliitika väljatöötamise, suutlikkuse suurendamise ja pädevuste arendamise kaudu kodanikukaitse ja katastroofiohu vähendamise sidusrühmade ja avaliku sektori asutuste jaoks, sealhulgas pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks korratavate koolitusmoodulite loomise ja katsetamise kaudu.
● Suurendada valmisolekut ja teadlikkust, pakkudes puuetega inimestele nende vajadustele kohandatud
hädaolukorraks valmisoleku juhiseid ja ligipääsetavat teavet riskide kohta, mis võimaldab hädaolukorras tegutseda.
● Edendada teadmiste jagamist ja partnerlusi, sidudes projekti tegevused UCPKN-iga ning edendades EDFi võrgustiku kaudu ELi tasandil puuetega inimeste kaasamist soodustavaid praktikaid, mida on võimalik mujalgi rakendada.
● Panustamine liidu katastroofidele vastupidavuse eesmärkidesse:
o Eesmärk 1: Ennetamine – Eesmärk 1.4: Parandada katastroofiohu juhtimise planeerimist.
o Eesmärk 2: Valmisolek – Riskiteadlikkuse ja valmisoleku tõstmine (kõik selle eesmärgi all olevad
sihtülesanded).

Miks on projekt oluline?

Puudega inimesed moodustavad 16 protsenti maailma elanikkonnast ja kuuluvad kriisidest kõige enam mõjutatud, kuid jäävad siiski suures osas kodanikukaitse ja katastroofiohu juhtimise poliitika kujundamisest ja praktikast kõrvale (allikad 1, 2). Suremus katastroofide ajal on kaks kuni neli korda kõrgem, ehk puudega inimeste puhul on see näitaja mitu korda kõrgem kui puudeta inimeste puhul.3 Neid ähvardab suurem surmaoht, vägivallaoht, tõrjutuse oht ning olulistele teenustele juurdepääsu häirimise oht (allikas 3).

Vaatamata mõningale edule püsivad suured lüngad, mille põhjuseks on ebapiisav rahastamine, ligipääsmatud varajase hoiatamise süsteemid ning puuetega inimeste piiratud osalemine planeerimis- ja reageerimismeetmetes. Ülemaailmne puuetega inimeste kaasatuse aruanne 2025 nõuab kaasavat valmisolekut, ligipääsetavat taastumist ja puuetega inimeste sisulist osalemist kriisijuhtimise kõigis etappides, et tagada, et kedagi ei jäetaks kõrvale (allikas 4).

Euroopas on ebapiisav valmisolek juba põhjustanud vältimatuid inimohvreid, nagu näitavad 2021. aasta üleujutused Saksamaal ja Belgias ning Venemaa sõja humanitaarsed tagajärjed Ukrainas – see rõhutab kiiret vajadust seada prioriteediks puuetega inimeste kaasav kriisivalmisolek ja vastupidavuse suurendamine (allikad 5, 6).

Euroopa Arengufondi (EDF) poolt läbi viidud katastroofiohu vähendamise (DRR) poliitika ja tavade piirkondlik ülevaade Euroopas ja Kesk-Aasias tõi esile märkimisväärsed puudujäägid, sealhulgas puuetega inimeste piiratud osalemise, riskiteabe ja infrastruktuuri kättesaamatuse ning puuetega inimeste kaasamisega seotud asjatundlikkuse ja investeeringute puudumise. Need puudused kajastuvad ka riiklikes kliimapoliitikas, mis süvendab kliimast tingitud katastroofide ebaproportsionaalset mõju puuetega inimestele (allikas 7). 2022. aasta ülemaailmsete kliimakohustuste analüüs näitas, et vaid 35 Pariisi kokkuleppe 192 allakirjutanud riigist mainivad puuetega inimesi oma riiklikult kindlaksmääratud panustes (NDC), veelgi vähem on neid, kes kirjeldavad konkreetseid kaasamismeetmeid (allikas 8).

ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti (UNDRR) 2023. aasta ülemaailmne uuringuraport rõhutas veelgi, et 91 protsendil puuetega inimestest puudub isiklik valmisolekuplaan ning 43 protsenti teatas, et neil on suuri raskusi või et nad ei suuda ilma abita kohe evakueeruda (allikas 9).

Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015–2030 tunnistab puuetega inimesi oluliste sidusrühmadena. Kohustust kajastab ka Euroopa katastroofiohu vähendamise foorumi tegevuskava aastateks 2021–2030. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon (CRPD) kutsub osalisriike üles tagama puuetega inimeste ohutuse ja kaitse riskiohtlikes olukordades ja humanitaarhädaolukordades (artikkel 11). Siiski tuvastas hiljutine EDFi alternatiivne aruanne suuri lünki ELi jõupingutustes CRPD rakendamisel, sealhulgas andmete puudumise ja puuetega inimeste osalemise puudumise ning minimaalse tähelepanu pööramise juurdepääsetavusele katastroofiohu vähendamise ja kliimapoliitikas. Vaatamata ametlikele kohustustele jääb puuetega inimeste kaasamine planeerimis-, reageerimis- ja järelevalveprotsessides ebapiisavalt rakendatuks, kusjuures puuetega inimesed on endiselt suures osas alaesindatud (allikas 10).

Allikad:

1. Maailma Terviseorganisatsioon (2022). Ülemaailmne aruanne puuetega inimeste tervisealase võrdõiguslikkuse kohta. Genf. Maailma Terviseorganisatsioon (2023). „Puuetega inimesed”, 7. märts.
Asutustevaheline alaline komitee (2019). Suunised puuetega inimeste kaasamiseks humanitaarabi tegevusse. New York.
Brennan, C. S. (2020). Puudega inimeste õigused pandeemia ajal: ülemaailmne aruanne COVID-19 puudega inimeste õiguste seire tulemuste kohta. Budapest: COVID-19 puudega inimeste õiguste seire.
2. Twigg, J., Kett, M. ja Lovell, E. (2018). Puudega inimeste kaasamine ja katastroofiohu vähendamine: edasiliikumise takistuste ületamine.

3. Fujii, K. (2012). Suur Ida-Jaapani maavärin ja puuetega inimesed. Puuetega inimeste teabeallikad, Jaapan.
4. Ülemaailmne puuetega inimeste kaasatuse aruanne (2025). Puuetega inimeste kaasatuse kiirendamine muutuvas ja mitmekesises maailmas, 2025. aasta ülemaailmne puuetega inimeste tippkohtumine – konverentsi väljaanne. 3. peatükk: Humanitaarkriisid ja hädaolukorrad, lk 128–136.
5. Euroopa puuetega inimeste foorum (2021). „Üleujutused Euroopas – puuetega inimeste kaasamine peab olema prioriteet katastroofiohu vähendamisel”.
6. Euroopa puuetega inimeste foorum, Harkivi sotsiaaluuringute instituut jt (2023). Seirearuande kokkuvõte: puuetega inimeste õigused Ukraina sõja ajal.
7. Euroopa puuetega inimeste foorum (2021). Ülevaade puuetega inimeste kaasamisele suunatud katastroofiohu vähendamise poliitikast ja praktikast Euroopas ja Kesk-Aasias.
8 Rahvusvaheline Puuetega Inimeste Liit ja Inimõiguste ja Õigusliku Pluralismi Keskus (2022). Puuetega inimeste õigused riiklikes kliimapoliitikas: olukorra aruanne.
9. ÜRO katastroofiohu vähendamise büroo (2023). 2023. aasta ülemaailmne uuringuaruanne puuetega inimeste ja katastroofide kohta
10. Euroopa puuetega inimeste foorum (2025). Alternatiivne aruanne puuetega inimeste õiguste komitee teise läbivaatamise kohta: ettepanek ELi kohta tehtavate lõppjärelduste vastuvõtmiseks. Artikkel 11 – Riskolukorrad ja humanitaarhädaolukorrad, lk 42–46.

Kas leidsid siit kasulikku infot?