READY BALTICS

Puuetega inimeste kaasamine riskide ennetamise ülesehitamisse Balti regioonis

(Building Disability-Inclusive Disaster Preparedness in the Baltic Region)

Lühiülevaade

Projekti algus: 1. märts 2026
Kestus: 24 kuud (2 aastat)
Lõpp: 29. veebruar 2028

Projektipartnerid: Euroopa Puuetega Inimeste Foorum (EDF), Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK), Päästeamet (Eesti), Naiskodukaitse (Eesti), Läti puuetega inimeste organisatsioonide katusorganisatsioon SUSTENTO, Päästeamet (Läti), Leedu Puuetega Inimeste (LNF), Päästeamet (Leedu).

Projekti peamised tegevused:

1. Indiviidid ja kogukonnad
Puuetega inimeste riskiteadlikkuse ja individuaalse valmisoleku edendamine.

2. Tsiviilkaitsesüsteemid ja poliitikakujundamine
Viiakse läbi praktilised koolitused tsiviilkaitseasutustele, et poliitikakujundamine, valdkondlikud protsessid ja protseduurid ning linnade tsiviilkaitseprogrammid oleksid puuetega inimesi arvestavad ja kaasavad.  

3. Puuetega inimeste organisatsioonid
Tugevdada huvikaitset, tehnilist ekspertiisi ja kaasamist ning koostööd riskiennetuse ja päästevaldkonna asutustega.

Mida on kavas saavutada

1. Koolitatakse erinevate puuetega inimesi ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajaid (vähemalt 2000 kogu projekti peale kolmes riigis), kes saavad teavet kriisivalmiduse võimaluste kohta.
2. Arendatakse välja kaks koolitusmoodulit: üks puuetega inimeste organisatsioonidele ja teine riskiennetuse ja päästevaldkonna sidusrühmadele, eesmärgiga integreerida Union Civil Protection Knowledge Network´i sisu.
3. Piloteeritakse UNDRRi katastroofikindluse skoorkaarti Eestis, Lätis ja Leedus ning otsitakse praktilisi väljundeid linnade vastupidavuse planeerimises kaasaval kujul.
4. Pakutakse kriisivalmiduse infot ligipääsetaval kujul ning kogukonna tasandil sihitud teavitust, sh tõhustatakse huvikaitset kaasava poliitikakujundamise saavutamiseks ning praktikate rakendamiseks.
5. Edendatakse piirideülest õppimist Põhjamaade ja Balti ning ELi koostööplatvormide kaudu.

Eelarve (24 kuud)

• ELi toetus: 175 248,66
• Kaasfinantseering (Päästeameti toetus): 19 472,08
• Kokku: 194 720,74

Ready Baltics sündmused

Detailsemalt

Projekti eesmärk on parandada puuetega inimeste kaasatust elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse kujundamisse Balti riikides ning aidata seeläbi suurendada kogu piirkonna kriisivalmidust ja kerksust.

Kuigi projekt keskendub puuetega inimestele, käsitletakse puudepõhist kaasamist laiema kaasava kriisivalmiduse alusena. See tähendab, et puuetega inimeste vajadustega arvestamine ei paranda üksnes nende turvalisust, vaid muudab kriisivalmiduse süsteemi tervikuna toimivamaks, ligipääsetavamaks ja õiglasemaks ka teiste ühiskonnarühmade jaoks.

Projekt tegeleb seniste poliitikate ja praktikate puudujääkidega ning toetab elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonna sidusrühmade, avaliku sektori asutuste ja puuetega inimeste organisatsioonide suutlikkuse suurendamist. Puuetega inimeste organisatsioone tugevdatakse koolituste, tõenduspõhise eestkostetöö toetamise ja struktureeritud koostöö kaudu elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse eest vastutavate asutustega.

Projekti käigus töötatakse välja kohandatud koolitusmoodul puuetega inimeste organisatsioonidele. Mooduli edasist kasutamist toetab Euroopa Puuetega Inimeste Foorum oma võrgustiku kaudu. Elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonna sidusrühmadele kavandatakse ning katsetatakse eraldi koolitusmoodulit, mida oleks võimalik lõimida riiklikesse õppekavadesse, ametialase täiendõppe kavadesse või kutsealase arengu programmidesse. Projekti eesmärk on toetada ka mooduli järkjärgulist lõimimist Euroopa Liidu elanikkonnakaitse teadmiste võrgustikku.

Koostöös UNDRR-i ja omavalitsustega võetakse projekti raames kasutusele linnade hindamiskaart kui puuetega inimeste kaasamist toetav töövahend. See hõlmab linnatasandi hindamisi ja tegevuskavade koostamist, et parandada kohalikku kriisivalmidust. Individuaalsel tasandil suurendab projekt puuetega inimeste riskiteadlikkust ja valmisolekut, levitades ligipääsetavat teavet ning kohandatud juhiseid hädaolukordadeks valmistumiseks ja kriisiolukorras tegutsemiseks.

Riigi tasandi puuetega inimeste organisatsioonid kaasatakse teadlikkuse suurendamisse ja koolituste elluviimisse koostöös riiklike asutuste ja partnerorganisatsioonidega, sealhulgas riiklike asutustega nagu Leedu LNF ja Punase Risti ning Läti SUSTENTO Ühinguga.

READY BALTICS projekti laiem eesmärk on aidata kaasa vastupidavamate, õiglasemate, ligipääsetavamate ja puuetega inimesi kaasavate kogukondade kujunemisele Euroopas, tagades, et kriisiolukorras ei jääks keegi kõrvale.

Miks on projekt oluline?

Puudega inimesed moodustavad 16 protsenti maailma elanikkonnast ja kuuluvad kriisidest kõige enam mõjutatatute hulka, jäädes siiski suures osas kodanikukaitse ja kriisivalmiduse juhtimise poliitika kujundamisest ja praktikast kõrvale (allikad 1, 2). Suremus katastroofide ajal on kaks kuni neli korda kõrgem, ehk puudega inimeste puhul on see näitaja mitu korda kõrgem kui puudeta inimeste puhul. Neid ähvardab suurem surmaoht, vägivallaoht, tõrjutuse oht ning olulistele teenustele juurdepääsu häirimise oht (allikas 3).

Vaatamata mõningale edule püsivad suured lüngad, mille põhjuseks on ebapiisav rahastamine, ligipääsmatud varajase hoiatuse süsteemid ning puuetega inimeste piiratud osalemine planeerimis- ja reageerimismeetmetes.

Ülemaailmne puuetega inimeste kaasatuse aruanne 2025 nõuab kaasavat valmisolekut, ligipääsetavat taastumist ja puuetega inimeste sisulist osalemist kriisijuhtimise kõigis etappides, et tagada, et kedagi ei jäetaks kõrvale (allikas 4).

Euroopas on ebapiisav valmisolek juba põhjustanud vältimatuid inimohvreid, nagu näitavad 2021. aasta üleujutused Saksamaal ja Belgias ning Venemaa sõja humanitaarsed tagajärjed Ukrainas. Need asjaolud rõhutavad kiiret vajadust seada prioriteediks puuetega inimeste kaasav kriisivalmisolek ja vastupidavuse suurendamine (allikad 5, 6).

Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi piirkondlik ülevaade kriisivalmiduse ja kaasamise praktikatest Euroopas ja Kesk-Aasias tõi esile märkimisväärsed puudujäägid. Nende hulka kuuluvad puuetega inimeste piiratud osalemine, riskiteabe ja taristu ligipääsmatus ning puudulikud teadmised ja investeeringud puuetega inimeste kaasamiseks. Samad puudused kajastuvad ka riiklikes kliimapoliitikates, mis süvendab kliimast tingitud kriiside ebaproportsionaalset mõju puuetega inimestele (allikas 7).

2022. aasta ülemaailmsete kliimakohustuste analüüs näitas, et vaid 35 Pariisi kokkuleppe 192 allakirjutanud riigist mainivad puuetega inimesi oma riiklikult kindlaksmääratud panustes, veelgi vähem on neid, kes kirjeldavad konkreetseid kaasamismeetmeid (allikas 8).

UNDRR-i 2023. aasta ülemaailmne uuring näitas, et 91 protsendil puuetega inimestest puudub isiklik valmisolekuplaan ning 43 protsenti vastanutest märkis, et neil oleks suuri raskusi või nad ei suudaks ilma abita kohe evakueeruda. See näitab, et kriisivalmidus ei saa piirduda üldiste juhiste või formaalsete kavadega, vaid peab arvestama inimeste tegelike vajaduste, ligipääsetavuse, tugivõrgustike ja keskkonnatingimustega (allikas 9).

Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015–2030 tunnistab puuetega inimesi oluliste sidusrühmadena. . Sama põhimõtet kajastab ka Euroopa katastroofiohu vähendamise foorumi tegevuskava aastateks 2021–2030. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 11 kohustab osalisriike tagama puuetega inimeste ohutuse ja kaitse riskiolukordades ning humanitaarhädaolukordades. Siiski on Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi alternatiivne aruanne toonud esile olulisi lünki Euroopa Liidu jõupingutustes konventsiooni rakendamisel, sealhulgas andmete puudumise, puuetega inimeste vähese osalemise ning ligipääsetavuse ebapiisava käsitlemise kriisivalmiduse ja kliimapoliitika kujundamisel (allikas 10).

Seetõttu on READY BALTICS projekt oluline ka Eestis, sest see käsitleb puuetega inimeste kaasamist kriisivalmiduse kvaliteedi ja õiguspõhisuse keskse tingimusena. Kui kriisivalmidus toimib puuetega inimeste jaoks, muutub see selgemaks, ligipääsetavamaks ja tõhusamaks kogu ühiskonna jaoks.

Allikad:

1. Maailma Terviseorganisatsioon (2022). Ülemaailmne aruanne puuetega inimeste tervisealase võrdõiguslikkuse kohta. Genf. Maailma Terviseorganisatsioon (2023). „Puuetega inimesed”, 7. märts.
Asutustevaheline alaline komitee (2019). Suunised puuetega inimeste kaasamiseks humanitaarabi tegevusse. New York.
Brennan, C. S. (2020). Puudega inimeste õigused pandeemia ajal: ülemaailmne aruanne COVID-19 puudega inimeste õiguste seire tulemuste kohta. Budapest: COVID-19 puudega inimeste õiguste seire.
2. Twigg, J., Kett, M. ja Lovell, E. (2018). Puudega inimeste kaasamine ja katastroofiohu vähendamine: edasiliikumise takistuste ületamine.

3. Fujii, K. (2012). Suur Ida-Jaapani maavärin ja puuetega inimesed. Puuetega inimeste teabeallikad, Jaapan.
4. Ülemaailmne puuetega inimeste kaasatuse aruanne (2025). Puuetega inimeste kaasatuse kiirendamine muutuvas ja mitmekesises maailmas, 2025. aasta ülemaailmne puuetega inimeste tippkohtumine – konverentsi väljaanne. 3. peatükk: Humanitaarkriisid ja hädaolukorrad, lk 128–136.
5. Euroopa puuetega inimeste foorum (2021). „Üleujutused Euroopas – puuetega inimeste kaasamine peab olema prioriteet katastroofiohu vähendamisel”.
6. Euroopa puuetega inimeste foorum, Harkivi sotsiaaluuringute instituut jt (2023). Seirearuande kokkuvõte: puuetega inimeste õigused Ukraina sõja ajal.
7. Euroopa puuetega inimeste foorum (2021). Ülevaade puuetega inimeste kaasamisele suunatud katastroofiohu vähendamise poliitikast ja praktikast Euroopas ja Kesk-Aasias.
8 Rahvusvaheline Puuetega Inimeste Liit ja Inimõiguste ja Õigusliku Pluralismi Keskus (2022). Puuetega inimeste õigused riiklikes kliimapoliitikas: olukorra aruanne.
9. ÜRO katastroofiohu vähendamise büroo (2023). 2023. aasta ülemaailmne uuringuaruanne puuetega inimeste ja katastroofide kohta
10. Euroopa puuetega inimeste foorum (2025). Alternatiivne aruanne puuetega inimeste õiguste komitee teise läbivaatamise kohta: ettepanek ELi kohta tehtavate lõppjärelduste vastuvõtmiseks. Artikkel 11 – Riskolukorrad ja humanitaarhädaolukorrad, lk 42–46.

Kas leidsid siit kasulikku infot?