Tööhõive

Puuetega inimeste võimalused ühiskonna- ja tööelus osaleda ei ole samasugused kui inimestel, kel puuet ei ole. Puuetega inimesed vajavad sageli kohandatud keskkonda, et saaks rääkida võrdsest võimalusest tööelus osaleda.

Eesti Töötukassa pakub erinevaid teenuseid tervisepiiranguga inimestele ja nende tööandjatele, sealhulgas nõustamist, tööalaseid abivahendeid ning abi töökoha kohandamisel.

Muutes töökeskkonda erivajadustega või puuetega inimeste vajadustele sobivamaks või olles paindlik nende vajadustega arvestamise suhtes, tõuseb kasu nii indiviidile, tööandjale kui ka riigile laiemalt. Puudega inimesel avarduvad võimalused leida tööd ning teostada end ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Tööandjatel suureneb võimalus leida sobivaim töötaja seni kõrvale jäänud inimeste seast, st valikus on rohkem kandidaate. Samuti annab puuetega inimeste tööle värbamine tööandjale võimaluse tegutseda vastutustundlikult ning austada oma tegevuse kaudu põhilisi inimõigusi. Mida kõrgem on puuetega inimeste tööhõive, seda suurem on oma eluga toimetulevate ja ühiskonnas väärtuste loomises oma panust andvate inimeste hulk. Seega väheneb riigi koormus toetada haavatavat elanikkonnagruppi, makstes sotsiaaltoetusi.

Võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS) keelab diskrimineerida inimest töösuhetes tema puude tõttu. Seadus ei piira selliste meetmete rakendamist, mille eesmärk on vähendada või vältida puudest tulenevat ebavõrdsust. Puuetega inimeste madal tööhõive on puudest tulenev ebavõrdsus, mille leevendamiseks tuleb rakendada erimeetmeid. Võrdse kohtlemise seadus lubab anda eeliseid puudega töötajale. Seadus kohustab tööandjat rakendama asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega isikul töökohale pääseda, töös osaleda ja edutust või koolitust saada. Tööandja võib loobuda puuetega inimeste vajadustest lähtuvast töökoha kohandusest, mis põhjustavad talle ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

Võrdse kohtlemise seaduses (§11 lõige 2) on kirjas, et tööandjad peavad tagama, et puudega inimene saaks tööle tulla, tööd teha ja tal oleks võimalik osaleda koolitustel ning olla edutatud. Töökoha kohandamine tähendab seda, et ehitis, tööruum, töökoht või töövahend on puudega inimesele muudetud ligipääsetavaks ja kasutatavaks. See kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad.

Võrdõigusvoliniku kantselei on koostanud soovitused, et puuetega inimestel oleks reaalne võimalus kandideerida tööle, osutuda valituks, töötada ning saada koolitust:

• Koostada tegevuskavad puuetega inimeste tööle võtmiseks
• Puuetega inimeste värbamise soodustamiseks võiks kaaluda erivajadustega isikutele loodud töökohti või praktikakohti noortele puuetega inimestele, et parandada nende võimalusi saada pärast praktikat tasustatud tööd
• Lisada töökuulutustesse viide, et kandideerima on oodatud ka puudega inimesed. See julgustab puudega inimesi rohkem kandideerima ning näitab, et tulevane tööandja on vajaduse korral valmis tegema töökeskkonnas muudatusi ka puudega töötaja tarvis
• Tagada puuetega inimestele takistusteta juurdepääs hoonele ja liikumine hoone sees
• Töökeskkond tuleks kujundada lähtuvalt universaaldisaini põhimõtetest
• Tagada puudega töötajatele paindlikud töövormid, sh võimaldada osalist tööaega
• Avaliku sektori asutuste veebilehed peavad olema hõlpsalt kasutatavad ka puuetega inimeste poolt
• Puuetega inimeste puhul tähendab võrdse kohtlemise põhimõte seda, et puuetega inimestele võib anda teatud eeliseid. Näiteks võib luua spetsiaalselt puuetega inimestele mõeldud töö- või praktikakohti. Sellist käitumist ei peeta diskrimineerivaks.

Kas leidsid siit kasulikku infot?