Võrdne kohtlemine

Riigikogu ratifitseeris 21. märtsil 2012. a puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli, millega Eesti võttis endale kohustuse edendada puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnaelus osalemiseks.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 5 ütleb, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ning neil on ilma mingi diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele ja võrdsetele hüvedele.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Õiguskantsleri seaduse kohaselt täidab õiguskantsler alates 1. jaanuarist 2019 puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. Õiguskantsler seisab selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel. Õiguskantsler on nende ülesannete täitmisel sõltumatu.

Eestis reguleerib võrdset kohtlemist võrdse kohtlemise seadus. Võrdse kohtemise seadus kaitseb inimest ebavõrdse kohtlemise eest, mis on tingitud  tema rahvusest, nahavärvusest, vanusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, usutunnistusest või veendumustest.

Seaduste kaitse erinevate aluste puhul on erinev. Kui inimese sooga seonduvalt on ebavõrdne kohtlemine keelatud kõigis eluvaldkondades, siis näiteks puude, vanuse, usutunnistuse või veendumuste ja seksuaalse sättumuse alusel kaitseb võrdse kohtlemise seadus inimest ebavõrdse kohtlemise eest vaid töövaldkonnas, kutse- , ümber- või täiendusõppes ja töötajate või tööandjate ühingusse kuulumisel. EPIKoda on ministeeriumidele ja avalikkusele võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala laiendamise vajadust korduvalt meelde tuletanud, kuid mitmed katsed seadust muuta, ei ole siiani Riigikogus läbi läinud.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik toob välja, et võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine eeldab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt. Kui inimesed on aga ebavõrdses olukorras võib olla vajalik nende erinev kohtlemine, selleks, et tagada neile võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Näiteks on õigustatud tööandja poolt puudega või vanemaealiste töötajate erivajadusi arvestav kohtlemine. Näiteks seaduses on sätestatud, et ehitised peavad olema puuetega inimestele juurdepääsetavad jms.

Eelarvamuslik suhtumine ühiskonna erinevatesse gruppidesse ning sellest tingitud otsene või kaudne, enamasti teadvustamata, ebasoodsam kohtlemine ehk diskrimineerimine suurendab vaesusriski ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset tõrjutust.

Võrdse kohtlemise mõistet tõlgendatakse sageli ühesuguse kohtlemisena. Ühesugune kohtlemine aga ei taga võrdsust, sest inimeste lähtepunktid ja võimalused, mis sõltuvad peamiselt väliskeskkonnast, on erinevad. Tegeliku võrdsuse saavutamine eeldab ühiskonnas ebavõrdsust tekitavate ehk diskrimineerivate protsesside märkamist, nendega võitlemist ja ebavõrdsuse aktiivset vähendamist.

Loe rohkem:
– Puuetega inimeste õiguste konventsioon: Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi Teataja
– ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport Puuetega inimeste eluolu Eestis
– Õiguskantsler puuetega inimeste õiguste kaitsjana Puuetega inimeste
õigused | Õiguskantsler
– Võrdse kohtlemise volinik Võrdne kohtlemine | Volinik
– Võrdse kohtlemise seadus Võrdse kohtlemise seadus–Riigi Teataja

Kas leidsid siit kasulikku infot?