Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus reisijate liikuvuse paketile

Pöördusime Kliimaministeeriumi poole.

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest. Kuigi reisijateveo eeskirju on uuendatud ja lennu-, raudtee-, laeva- või bussireisijad saavad mitmeid hüvitisi ja tuge nendest eeskirjadest, siis oleme seisukohal, et puuetega inimeste õigused ei ole tagatud teistega samaväärselt.

Positiivse poole pealt jõustub seaduslik alus tagada saatjale tasuta lennupilet, juhul kui lennufirma nõuab saatja olemasolu. Teine positiivne areng on see, et vedajad peavad teatama piiratud liikumisvõimega inimestega seotud kaebuste arvust ja olemusest, mida varasemalt ei olnud ning mis võimaldab Euroopa Puuetega Inimeste Foorumil saada ülevaate reisijate õiguste olukorrast Euroopas.

Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi (EDF-i) ettepanek oli täiendada määrust 1107/2006 lennureisijate õigused lisatingimustega ning luua seaduslik alus, et tagada puudega reisijate õigused. Euroopa Puuetega Inimeste Foorum nendib, et Euroopa Komisjoni uus ettepanek eirab probleemi, mis on seotud paljude puuetega inimeste pardale lubamisest keeldumise juhtumitega, võimaldades endiselt igapäevast diskrimineerimist ning säilitades puuetega reisijatele ebakindlust ja lisakulusid. Peamised probleemid uue määrusega piiratud liikumisvõimega isikutele jätkuvad, sest riiklikel järelevalveasutustel on erinevad volitused ja ressursid liikumispuudega inimeste probleemidega tegelemised, otsused ei ole alati siduvad, mis piirab suutlikkust karistada seaduserikkumist. Kaebustega tegelemine ja vastutuse võtmine oleneb endiselt transpordiliigist, vedajast või teenust pakkuvast taristuettevõtjast. Lisaks ei saa puudega inimesed Euroopa Liidu õiguse alusel abi transpordiliikide vahel ümberistumisel, sealhulgas mitmeliigilistes ühenduspunktides, näiteks õhu-raudtee sõlmpunktides. See tähendab, et abi puudumisel ei saa puudega reisijad kasu teistele reisijatele pakutavast sujuvast reisikogemusest, ka nt raudteevedu.

Lisaks puudub vedajal kohustus täiel määral hüvitada lennureisil kannatada saanud abivahend ning probleem ei lahene ka Euroopa Komisjoni uues ettepanekus. Toome näite maakondlikul reisijateveo tasandil raudteeliikluses, kus ligipääsetavate busside mittetellimist põhjendatakse liiga vähese sihtrühmaga, võimalus on saadaval vaid mitme päevase ettetellimisega. Lisaks puudub kohustus saata nägemis-, liikumis-, kuulmis- või intellektipuudega inimene jätkutranspordini suuremates sõlmpunktides üle Eesti. Isegi kui Tallinna lennujaamas on tagatud spetsiaalse väljaõppega assistendid, siis üle-Euroopa on endiselt probleemkohaks ligipääsetavuse info jagamine ja teadlikkus puuetega inimeste vajadustest, mis tähendab, et meie vaates on vajalik need probleemid markeerida Eesti seisukohtades, et tagada ligipääs kõikides liidu liikmesriikides.