19.oktoobril toimuvad Eestis kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Eesti Puuetega Inimeste Koda edastab erakondadele soovitused lülitamaks valimisprogrammidesse puuetega inimeste eluoluga seotud teemasid. Kuna pea iga kümnes eestimaalane on puudega, oleme veendunud, et puuetega inimeste ja nende lähedaste probleemid on poliitikaülesed ja väärivad kohta iga erakonna valimisprogrammis. Puuetega inimeste heaolu, eneseteostamise võimalused ja kaasatus ühiskonda sõltuvad suures osas nende elukohajärgsel kohalikul tasandil tehtud otsustest.

Põhiseaduse § 28 alusel on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Eestis on ca 107 500 puudega inimest ja ca 25 000 suure hoolduskoormusega omastehooldajat, lisanduvad teised pereliikmed, keda puudega lähedase toetamine puudutab. Tänased otsused ja tegevused peavad lahendama praeguseid kitsaskohti ning ennetama
probleeme ka tulevikus.

Meie soov on, et kohaliku tasandi seaksid jõujooni ka sotsiaalteemad, samuti teemad, mis puudutavad puuetega inimestele ja nende lähedastele abi ja toe pakkumist, võrdset kohtlemist ja ligipääsetavust, võrdseid ja läbipaistvaid võimalusi hariduses, tervishoius ja tööhõives. Puuetega inimeste õiguste tagamise ja nende ühiskonda kaasatuse küsimuste lahendamiseks peavad andma panuse kõik erakonnad. Toome alljärgnevalt välja mõned teemad, mida soovime erakondade valimisprogrammidest ja seejärel erakondade tegevusprogrammidest ja volikogude koalitsioonilepingust leida.

SOTSIAALKAITSE

Puuetega inimeste ja nende lähedaste jaoks on sotsiaalkaitseline abi kriitilise tähtsusega, et osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus ning hoida peresuhteid:

 Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega. Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad, sh peavad teenused kättesaadavad olema inimese individuaalsetest vajadustest lähtuvalt, sh õhtuti või nädalavahetustel ja võimalikult kodu lähedal.
 Puude raskusaste ei tohi olla abi andmise eelduseks. Siduda vajaduspõhisese abi saamine lahti puude raskusastme sildist.
 Abi osutamisel tuleb lähtuda bürokraatia vähendamisest ja taotleja ebamõistliku koormamise vältimisest. Abi taotlemise, vajaduse tuvastamise ja pakkumise korraldus peab olema lihtne ja ladus.
 Abi tuleb pakkuda ka ennetavalt. Info abi saamise võimaluste kohta peab olema presenteeritud erinevatele sihtgruppidele arusaadaval ja kättesaadaval moel ning viisil, sh ka õiguskaitse võimaluste kohta.
 Teenuste osutamine peab olema jätkusuutlik - teenustele tuleb tagada piisav kohaliku omavalitsuse poolne püsirahastus, kindlustamaks abi osutamine motiveeritud ja kompetentse personali poolt.
 Kodus elamist, hariduse omandamist ning töö- ja ühiskonnaelus osalemist soodustavate teenuste omaosalus ei tohi olla takistus teenuse kasutamisel (näiteks isiklik abistaja, tugiisikuteenus, lapsehoid, intervallhoid, sotsiaaltransport).
 Omastehooldajate tööturule ja ühiskonnaellu suundumise soodustamine, st hooldamise töö kõrvalt anda õigused ja võimalused omastehooldajatel avatud tööturul töötada.

HARIDUS

 Tagada kõikidele lastele võimalus osaleda kodukohalähedaste haridusasutuste õppetegevustes, vältida sundolukorda, kus laps peab käima kodust kaugelasuva omavalitsuse koolis või lasteaias.
 Kindlustada erivajadustega laste hariduse omandamist toetavate tugiteenuste kättesaadavus haridusasutustes. Toetada tugispetsialistide tööhõivesse suundumist, korraldades teavitustegevust ja teadlikkuse tõstmist ning pakkuda haridusasutustele tuge spetsialistide kaasamisel. Võtta eeskujuks loodud hariduse tugiteenuste keskusi.
 Puuetega inimeste erialane taseme- ja täiendharidus ning ümberõppe võimalused tuleb tööturu ootuste ja vajadustega vastavusse viia. Arendada koostööd kutse- ja ametikoolidega, selgitada erinevate ametialade vajadust piirkonnas.

LIGIPÄÄSETAVUS

Ligipääsetavusega arvestamine ei ole oluline ainult puuetega inimestele, vaid ka vanemaealistele, lastele, väikelastega peredele, ajutise terviseprobleemiga inimestele jt.

 Tagada tuleb avaliku ruumi, välialade, kortermajade ja eluruumide ligipääsetavus ja süsteemne lähenemine terviklahenduste loomisele. Projekteerimisel ja planeerimisel tuleb lähtuda seadusandlusest, parimatest praktikatest ja universaalse disaini põhimõtetest.
 Ühiskonnaelus osalemiseks (sport, kultuur, vaba aeg) vajalikud ligipääsetavad lahendused tuleb luua koostöös sihtrühmadega. Luua kohalike omavalitsuste tasandil ligipääsetavuse nõukogud, mille ülesandeks on kaardistada kohaliku avaliku ruumi ligipääsetavuse piirangud ning kaasata puuetega inimeste organisatsioonide esindajad otsustusprotsessidesse, et tagada kõigile parem ja ligipääsetavam avalik ruum.
 Info kättesaadavaks tegemine sobivas vormis, sealhulgas veebis, eeldab, et tagatakse juurdepääs teabele. Kohalike omavalitsuste ametlikud teadaanded ja otsused peavad olema alati kättesaadavad viipekeeles, lihtsas keeles ja audiofailidena.
 Kindlustada, et avalikku teenust osutavate asutuste (tervishoiuteenused, haridus, sotsiaalteenused jne) juures oleksid tähistatud parkimiskohad puuetega inimestele.
 Vajalik on arendada ligipääsetavust vabaaja veetmise võimalustest, sh kultuurisündmustest osa saamiseks (sport, teater jt sündmused) läbi ligipääsetava füüsilise keskkonna, inforuumi ja sisulahenduste, mis töötatakse välja koostöös puuetega
inimestega.

TÖÖTURG

 Soodustada erivajadustega inimeste tööhõive suurendamiseks paindlike töövormide rakendamist (osaajaga töötamine, paindlikud töögraafikud, kaugtöö jne) ning toetada sotsiaalse ettevõtluse/ töökohtade loomist.
 Tõhustada KOV-i poolseid tegevusi erivajadusega NEET-noorte toetamisel (nt katkenud haridustee lõpetamine, tööhõivesse suundumine).

TERVISHOID

 Tagada, et vaimse tervise toetusfondi vahenditest rahastatav psühholoogiline abi ei oleks seotud puude raskusastmega. Vaimse tervise toetamiseks mõeldud teenused peavad olema ligipääsetavad ja kättesaadavad kõigile abivajajatele. Teenusepakkuja valikul peab KOV tagama teaduspõhisuse ja turvalisuse ning täitma hoolsuskohustust ebaravi
vältimiseks.
 Terviseedenduse üritused peavad olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kaasavad ka puude ja krooniliste haigustega inimestele.
 Rahvatervishoiu ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks tuleb igas kohalikus omavalitsuses luua vajalik võrgustik ning määrata ametisse rahvatervishoiu ja/või terviseedenduse eest vastutavad ja seda korraldavad inimesed, kelle roll ja vastutusalad on selgelt ja arusaadavalt kommunikeeritud ka kogukonnale.
 Tagada, et sotsiaal- ja tervishoiusüsteem oleks kohalikul tasandil tervikuks ühendatud, vältimaks inimeste süsteemide vahel abi ja toeta jäämist.

Kohaliku omavalitsuse poliitika peab tagama hoonete ja muu taristu ligipääsetavuse ning kohaliku tasandi sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi. Oluline on kohaliku tasandi sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide tervikvaade, tagamaks sujuv ja inimkeskne teenustevaheline liikumine. Samuti on kohalikel omavalitsustel võtmeroll kaasava hariduse pakkumisel ja edendamisel nii lasteaedades kui üldhariduskoolides. Neile, kes osutuvad sügisel valituks, lasub ka vastutus nimetatud eluvajalike valdkondade toimimise eest.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on katusorganisatsioon puudespetsiifilistele, krooniliste haiguste ja harvikhaigustega inimesi ja nende lähedasi koondavatele ühendustele. EPIKojal on 56 liikmesorganisatsiooni, võrgustikku kuulub pea 300 ühendust.