Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses avaliku ruumi ligipääsetavusega

Eesti Puuetega Inimeste Koda on pühendunud sellele, et ühiskonnas peetavad arutelud, tegevused, ruum ja hooned oleksid võimalikult kaasavad ning ligipääsetavad kõigile, sealhulgas puuetega inimestele, kes vajavad ligipääsetavuse erilahendusi. EPIKoda pöördus Eesti Arhitektide Liidu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, nende haldusala asutuse Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse ja Riigi Tugiteenuste keskuse poole.

EPIKoda nõustub, et avaliku ruumi edendamise ja kaasatuse osas on tehtud olulisi samme, kuid soovime siiski välja tuua mõned kitsaskohad, mis tõstatusid 11.septembril toimunud avaliku ruumi teemalisel arutelul. Arutelul tõdeti, et linnaruumi ja keskväljakute projektid jätkuvad lähiaastatel, mistõttu on oluline käsitleda ligipääsetavuse ja kaasamise teemasid süsteemselt ja õigeaegselt.

Arutelu alguses ei osatud täpselt sõnastada, mis on avalik ruum. Küsimus „Kelle jaoks on avalik ruum?“ jäi lahtiseks. Näiteks esmajoones aluseks võetud Rakvere keskväljak, mida toodi esile kui eeskuju, kuid mis tegelikkuses ei vasta takistustevaba liikumise põhimõtetele (samuti Võru, Valga, Kärdla, Põlva jt keskväljakud) ega anna suunda väljaku ületamiseks kätte ka nägemispuudega inimestele (nt Tallinn, Tõrva, Rakvere, Võru, Pärnu jpt). Samuti on osade väljakute kasutamine toonud kaasa igapäevaseid väljakutseid liikumisabivahendite kasutajatele (ratastool, lapsevanker jt). Materjalide valik, liikumisteed ja lahendused ei tohi välistada liikumisabivahendiga inimesi, eakaid ega teisi puudega kasutajaid.

Avalik ruum peab olema mõeldud laiemale avalikkusele, mitte üksnes esteetiliste või professionaalsete eesmärkide realiseerimiseks. Kvaliteetne arhitektuur peab olema lisaks ilule ka kasutajasõbralik ja ligipääsetav erinevatele kasutajatele. Avaliku ruumi loomisel tuleb kaasata kogukondi, sh puuetega inimeste organisatsioone, juba planeerimise varajases faasis – oluline on mõista puuetega inimeste erinevaid vajadusi ja elatud kogemust ning mõista, et kvaliteetse avaliku ruumi tagamine on inimeseks olemise juures seotud väärikuse, kuuluvuse ja iseseisvusega keskkondade kasutamisel.

Näiteks mootorsõiduki-vaba kultuur ei toeta puuetega inimeste vajadusi, vaid vähendab liikuvusvõimalusi. Neid vajadusi tundes oleks linnaväljakute äärtes juba täna olemas nii tähistatud parkimiskohad kui juhteed ja kombatavad alaplaanid.

Eesti Arhitektuuripoliitika (2002) sätestab, et riik vastutab elukeskkonna eest ning kvaliteetne elukeskkond on igaühe põhiõigus. Ruumiloomel on sotsiaalne mõõde: see peab olema nii esteetiline, funktsionaalne kui ka kaasav. EPIKoja kogemus näitab, et luues lahendusi puuetega arvestavalt pakutakse võimalusi ka teistele ühiskonnagruppidele.

Üritusel ütlesid mitmed arhitektid, et nad ei olnud saanud oma tööle sisulist tagasisidet. Tekkis küsimus, kas MKM ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, RTK või keegi kolmas on edastanud kogutud tagasiside Eesti Arhitektide Liidule ja kas liit on seda oma töös arvesse võtnud? Kasutajakogemuste süsteemne kogumine ja analüüs aitab seada eesmärke ja vältida takistuste juurde loomist. Üritusel ütlesid mitmed arhitektid, et nad ei olnud saanud oma tööle sisulist tagasisidet. Tekkis küsimus, kas MKM ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, RTK või keegi kolmas on edastanud kogutud tagasiside Eesti Arhitektide Liidule ja kas liit on seda oma töös arvesse võtnud? Kasutajakogemuste süsteemne kogumine ja analüüs aitab seada eesmärke ja vältida takistuste juurde loomist.

EPIKoja ettepanekud edasiseks aruteluks:

• luua süsteemne mehhanism kasutajate tagasiside kogumiseks ja arvestamiseks varajases projekteerimisfaasis ning tagada kogutud info õigeagne edastamine;

• määratleda Eesti Arhitektide Liidu roll avaliku ruumi loomes laiemalt ehk kaasamine ja sotsiaalne vastutus peavad olema projekteerimise lahutamatu osa.

Oleme valmis koostööks ja oma ettepanekute täpsemaks selgituseks koostöös oma võrgustiku organisatsioonide ja puudega inimestega.