Eesti Puuetega Inimeste Koja sisend tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas

Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) missioon on puuetega ja krooniliste haigustega
inimeste elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi
huvikaitse ja koostöö.

EPIKoda tänab võimaluse eest esitada tagasisidet tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvate
seaduste muutmise eelnõule. Puuetega inimeste tööhõive ja osalus tööturul on Eesti jaoks oluline
nii sotsiaalse õigluse, inimõiguste kui ka majandusliku jätkusuutlikkuse seisukohalt.
Eesti on ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille artikkel 27 sätestab
puuetega inimeste õiguse tööle ja kohustab riiki looma tingimused, mis võimaldavad puuetega
inimestel tööturul osaleda võrdsetel alustel teistega. Samuti sätestab Eesti Vabariigi põhiseaduse
§ 29, et riik peab edendama tööturupoliitikat ning looma võrdsed võimalused töö leidmiseks.

Sellest lähtuvalt on oluline, et tööturumeetmete süsteem toetaks inimeste võimestamist ja osalust,
mitte ei suurendaks ebavõrdsust või sanktsioonide kaudu riske haavatavamas olukorras olevatele
inimestele.

Alljärgnevalt toome välja peamised ettepanekud ja seisukohad.

1. Mõistete selgus ja ühtne tõlgendamine
Eelnõus kasutatakse mitmeid määratlemata mõisteid, nagu näiteks: „sobiv töö“, „mõjuv
põhjus“, „hoolduskoormuse mõistlik määr“.
Sellised mõisted jätavad praktikas suure tõlgendamisruumi. See võib viia olukorrani, kus
erinevad nõustajad või piirkonnad rakendavad samu norme erinevalt. Sellisel juhul langeb
tõendamiskoormus sageli inimesele, kellel ei pruugi olla piisavaid teadmisi või ressursse otsuse
vaidlustamiseks.
Soovitus:

• töötada välja selgitav juhend või avatud loetelu seletuskirjas, mis aitaks neid mõisteid
  praktikas ühtselt tõlgendada;
• tagada, et Eesti Töötukassa nõustajad saaksid vastava koolituse, mis aitab vältida
  subjektiivset ja ebaühtlast praktikat.

Selline lähenemine toetab õigusselgust ning aitab vältida olukordi, kus inimeste õigused sõltuvad liigselt üksikjuhtumite tõlgendusest.

2. Tervisest tulenevate piirangute mõiste täpsustamine
Eelnõus kasutatakse mõistet „tervisest tulenev piirang“, kuid ei ole üheselt selgitatud, mida selle
all täpselt mõeldakse. EPIKoja hinnangul on oluline, et arvestataks nii kliinilisest
terviseseisundist tulenevaid piiranguid, kui ka puudest tulenevaid funktsioneerimispiiranguid.
Praegune sõnastus võib jätta mulje, et arvesse võetakse eelkõige meditsiinilist seisundit, kuid
mitte puudest tulenevaid igapäevaseid funktsioneerimispiiranguid (näiteks liikumispuue,
nägemispuue või muud funktsionaalsed piirangud).
Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, et tervisest tulenevad piirangud hõlmavad nii
meditsiinilist seisundit kui ka puudest tulenevat funktsioneerimisvõime piirangut, mis on
kooskõlas ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis kasutatava puude käsitlusega.

3. Sobiva töö mõiste ja ligipääsetavus
Eelnõu kohaselt loetakse alates 101. päevast sobivaks töö, mis muu hulgas tervislikel põhjustel
ei ole töötule vastunäidustatud. Töötukassa pakub juba praegu mitmeid olulisi teenuseid, nagu
töökoha kohandamine või abivahendite soetamise toetamine. EPIKoda peab neid meetmeid väga
oluliseks ning tunnustab nende olemasolu. Samas soovime rõhutada, et sobiva töö hindamisel
ei piisa üksnes meditsiiniliste vastunäidustuste puudumisest. Oluline on hinnata ka töökoha
ligipääsetavust, töövahendite kohandatavust, inimese tegelikku võimalust tööd teha ja ka
hoolduskoormust.
Töö võib olla tervislikult sobiv, kuid praktikas teostamatu, kui töökoht ei ole ligipääsetav,
töövahendeid ei ole võimalik kohandada, transpordi- või liikumistakistused muudavad tööle
jõudmise võimatuks. Samal ajal ei tohi eeldada, et inimene ei saa mingit tööd teha ainult
ligipääsetavuse puudumise oletuse tõttu. Paljusid töökohti on võimalik muuta ligipääsetavaks
abivahendite ja kohanduste kaudu.
Seetõttu on meie seisukoht, et sobiva töö hindamisel on tarvilik selgelt arvesse võtta:

• töökeskkonna ligipääsetavust,
• mõistlike kohanduste võimalikkust,
• inimese tegelikku töövõimet konkreetsetes tingimustes,
• Hoolduskoormuse iseloomu, ulatust ja mõju.hoolduskoormuse iseloomu, ulatust ja mõju.

Lisaks on oluline arvestada ka inimväärikuse põhimõttega. Töö pakkumine peab olema
kooskõlas inimese oskuste, kvalifikatsiooni ja väärikusega. Näiteks ei ole põhjendatud pakkuda
nägemispuudega inimesele tööd, mille tegemine eeldab visuaalseid oskusi, mida tal ei ole
võimalik kasutada.

4. Sobiva töö kriteeriumi muutmine (21. nädalalt 101 päevale)
EPIKoda ei toeta muudatust, mille kohaselt loetakse sobivaks tööks juba 101. päevast alates
märksa laiem ring töökohti. Paljude tervisepiiranguga inimeste puhul võib töö leidmine võtta
rohkem aega. Näiteks krooniliste haigustega inimesed, vähihaiguse ravi läbinud inimesed või
taastumisfaasis olevad inimesed. Statistika näitab, et vähenenud töövõimega inimeste tööle
jõudmine võtab märkimisväärselt kauem aega kui teistel töötutel. Seetõttu võib ajapiiri
lühendamine suurendada survet võtta vastu töökohti, mis ei ole pikaajaliselt sobivad või
jätkusuutlikud.

5. Sanktsioonide karmistamine
Eelnõuga vähendatakse korduvate rikkumiste piirmäära seitsmelt kolmele. Kolmanda rikkumise
järel lõppeb arvelolek ja toetuse maksmine ning rakendub 90-päevane ooteaeg. Kuigi eelnõu
lisab positiivse meetmena hoiatuse enne toetuse lõpetamist, tekitab rikkumiste piirmäära oluline
vähendamine mitmeid riske.

Puuetega inimeste puhul võivad nõustamisele mitteilmumised või tegevustes
mitteosalemised tuleneda olukordadest, mis ei ole inimese kontrolli all, näiteks:

• terviseseisundi äkiline halvenemine,
• transpordivõimaluste puudumine või keerukus,
• saatjateenuse kättesaamatus,
• kutse või teavituse hilinemine või ligipääsmatus,
• ootamatult suurenenud hoolduskoormus.
  

Praegune eelnõu ei kirjelda piisavalt selgelt, kuidas hinnatakse puudumise tegelikke põhjuseid
enne rikkumise fikseerimist.

EPIKoja seisukoht:

• sätestada selgesõnaliselt, et enne rikkumise fikseerimist hinnatakse puudumise põhjuseid,
• tuua seletuskirjas välja näitlik loetelu olukordadest, mida ei käsitleta rikkumisena.

Samuti soovitame analüüsida senist praktikat, kui sageli on vähenenud töövõimega inimeste
arvelolek lõpetatud ning millised on olnud peamised põhjused.

Oluline on meeles pidada, et tööturumeetmete eesmärk ei tohi olla süsteemi kujundamine
eelkõige võimalike kuritarvituste ennetamiseks, vaid inimeste toetamine tööturule
jõudmisel.

6. Hoolduskoormuse arvestamine
EPIKoda tervitab, et eelnõus käsitletakse eraldi hoolduskoormuse teemat. Samas soovime
rõhutada, et hoolduskoormus võib olla väga erineva intensiivsusega. Näiteks võib inimene
hooldada lähedast, kes vajab pidevat järelevalvet ja ööpäevaringset hooldust. Sellisel juhul ei saa
automaatselt eeldada, et hoolduskoormusega inimese jaoks on sobivaks lahenduseks kaugtöö.
Kui hooldatav vajab pidevat hoolt, ei võimalda see sageli tööülesannete täitmist ka kodust, sh
võib hoolduskoormus tähendada ajutist, perioodilist või pikaajalist kurnatust, magamatust, nii
vaimse kui füüsilise tervise probleeme jne. Sellistes olukordades on võtmetähtsusega koostöö
kohaliku omavalitsusega, kes pakub tugiteenuseid.

Soovime teada:

• millist koostööd kavandatakse kohalike omavalitsustega olukordades, kus
  hoolduskoormus on pikaajaline,
• kuidas hinnatakse hoolduskoormuse tegelikku ulatust?
• kas Töötukassa planeerib hoolduskoormusega inimestele erimeetmeid, toetamaks nende
  tööturule püsima jäämist, ümberõpet, tuge nt töö kaugtöövormi üleviimisel jne?

7. Käitumisega seotud arveloleku lõpetamine
Eelnõu kohaselt võib arveloleku lõpetada juhul, kui inimene käitub korduvalt agressiivselt,
sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt. EPIKoda mõistab vajadust tagada turvaline
töökeskkond Eesti Töötukassa töötajatele. Samas juhime tähelepanu, et mõnel juhul võib inimese
käitumine olla seotud vaimse tervise seisundiga, neuroloogiliste või psühhiaatriliste häiretega või
stressi või kriisiolukorraga. Sellistes olukordades ei pruugi käitumine olla inimese teadlik valik.

EPIKoja seisukoht:

• enne sanktsiooni rakendamist hinnata, kas käitumine võib olla seotud terviseseisundiga,
• vajadusel suunata inimene sobivasse tugiteenusesse või kaasata kohalik omavalitsus abi
  andmisse.

8. Andmevahetus kohalike omavalitsustega
Eelnõu kohaselt luuakse õiguslik raamistik andmevahetuseks kohaliku omavalitsusega, et saada
infot abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime piirangute kohta. Palume läbi mõelda,
kuidas tagatakse andmekaitse ja inimese nõusolek ning kuidas välditakse olukorda, kus erinevad
süsteemid annavad vastuolulisi hinnanguid.

Kokkuvõte
EPIKoja seisukohast on oluline, et tööturumeetmete süsteem toetaks puuetega inimeste reaalset
osalemist tööturul, arvestaks tervise ja puude mitmekesisust, väldiks liigset sanktsioonikeskset
lähenemist ning tagaks ühtse ja selge praktika üle Eesti. Usume, et inimõigustel ja
ligipääsetavusel põhinev tööturupoliitika aitab kaasa nii puuetega inimeste suuremale tööhõivele
kui ka õiglasemale ühiskonnale.