Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamisele

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise ja seisukoha küsimise eest.

Toetame muudatusi, mis võimaldavad tervishoiuteenuse tegevuslubade regulatsioonis selgelt määratleda nõuded, mille alusel hinnata tervishoiuteenuse sisu, kvaliteeti ja patsiendiohutust ning liikuda tehniliste nõuete kesksuselt teenuste sisulisema hindamise suunas.

Leiame, et selleks sobib kõige paremini alternatiiv 3.2.1: tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine.

Juhime tähelepanu mõnele väljakutsele ja võimalusele patsiente ja üldsust puudutavates punktides:

• Tegevuslubade esmasel väljastamisel ja/või pikendamisel tuleb täpselt jälgida, kas ligipääsetavus on tegelikult tagatud igal ajahetkel, mil tervishoiuteenust pakutakse (inforuum ja koduleht, füüsiline keskkond ja suhtlemine). Selleks tuleb esmalt koos lõppkasutajatega üle vaadata ligipääsetavusnõuded (regulatiivne sisu, ettevõtlus- ja infotehnoloogia) ja olemasolev sisu. Olukorra ülevaate annab keskkonna testimine lõppkasutajatega ja tagasiside sisuline ja operatiivne rakendamine. Taoline mehhanism pakub praktikas toimiva lahendusmehhanismi võimalike väljakutsete lahendamiseks ligipääsetavuse vaatest.
  
  
• Ruuminõuete juures tuleb jälgida, kas ruumide tingimused vastavad täna avaliku ruumi ligipääsetavuse nõuetele (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 28: Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitisele) ja kui ei vasta, siis kirjeldada, milline osa ning kuidas kompenseeritakse (nt pakutakse teenust teistes ruumides vms).
  
  
• Tervishoiuteenust osutava asutuse kodulehel tuleb kirjeldada ligipääsetavus liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, sh pakkuda kirjeldust hooneni jõudmiseks lähimast ühistranspordipeatusest ja parklast. Pakkuda kohapeal puuetega inimeste vajadustest lähtuvad teavet nagu taktiilne alaplaan, lifti nupud ja korruste häälteavitused, vajadusel juhtteed hoones jne, mille lahendused on välja töötatud koostöös lahenduste vajajatega, st puuetega inimeste või nende esindusorganisatsioonidega.
• Kirjelduses tuleb selgelt näidata, kellele, millises mahus ja millisel viisil teenust osutatakse ning kuidas tagatakse tõenduspõhisus, personali pädevus ja asjakohaste juhiste kasutamine.
  
  
• Ebaselgeks jääb, millised hoovad tekivad Terviseametil tegevusloa peatamiseks juhul, kui teenusepakkuja osutab ebakvaliteetset ja/või mitteligipääsetavat teenust ja/või suunab patsiente selgelt tervist kahjustava libameditsiini suunas. Teeme ettepaneku selgelt välja tuua meetmed, mis on võimalik rikkumiste korral kasutusele võtta.
  
  
• Teeme ettepaneku koos sihtrühmade, sealhulgas patsientide esindajatega määratleda selgelt ja üheselt mõistetavalt kvaliteedi- ja kättesaadavusnõuded.
  
  
• Üksiktegijatel ja tervishoiuteenuse osutamisel asendusarstide kasutamisel teeme ettepaneku lisada nõue, et teenusepakkuja kodulehel tuleb selgelt välja tuua personali haridus ja kvalifikatsioon. Praegu on näiteks perearstikeskusi, kus asendusarsti nime juures puudub igasugusene kvalifikatsiooniinfo.
  
  
• Teeme ettepaneku lisada nõue tuua kodulehel välja, kas töötajad on koolitatud suhtlema erivajadusega arvestavalt.
  
  
• Et tervishoiueenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust tõsta teeme ettepaneku muuta ka Tervisekassa teenuse osutamise  rahastusmudel tulemus- ja kvaliteedipõhisel hindamisel põhinevaks.