Eesti Puuetega Inimeste Koja täiendav arvamus Riigikogu sotsiaalkomisjonile abivahendite ja meditsiiniseadmete reformi kohta

EPIKoda toetab reformi eesmärki muuta abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamise
korraldus inimese jaoks selgemaks, vähendada dubleerimist ning lihtsustada vajalike toodete
saamist. Sotsiaalministeerium on teinud mitmed positiivsed muudatused eelnõus:
18-aastaste inimeste 90% hüvitamise määra sätestamine seaduses, meditsiiniseadme loetelust
väljaarvamisel tuleb arvestada selle kättesaadavuse tagamise vajadust, erialaühendustele on
antud võimalus algatada hüvitamistingimuste muutmine, Tervisekassa müügilepingu
tüüptekst ja valdkonnaspetsiifilised lisatingimused tuleb avalikustada ning meditsiiniseadme
müüjale on täpsustatud kohustus veenduda seadme sobivuses ja vajaduse korral tagada selle
kohandamine kasutajale, RaKS § 49² lisamist, millega nähakse ette meditsiiniseadmete
hüvitamise rahastamine riigieelarvest Tervisekassa kaudu.

Samas on jätkuvalt lahendamata mitu küsimust, mis mõjutavad otseselt abivahendite
kasutajate õigusi, meditsiiniseadmete kättesaadavust ja reformi rakendatavust.

Tagada individuaalne erimenetluse
Eelnõu ega rakendusaktide kavand ei anna õiguslikku garantiid, et
pärast sotsiaalhoolekande seaduse senise abivahendikorralduse lõpetamist hakkab
Tervisekassa süsteemis toimima vähemalt samaväärse ulatusega püsiv individuaalne
erimenetlus. Erimenetlus on vajalik just nende inimeste jaoks, kelle vajadus ei mahu
standardiseeritud loetellu, piirhinda, koguselimiiti või kasutussagedusse. Tegemist on sageli
väikese arvu, kuid suure ja keeruka abivajadusega inimestega, kelle puhul standardlahenduse
puudumine võib tähendada sobivast abivahendist ilmajäämist või keerukat teekonda selle ise
otsimisel ja selle eest tasumisel. Eesti väikese turu puhul võib mõnda spetsiifilist abivahendit
vajada üksnes mõni inimene. Kui iga sellise toote puhul ei ole ettevõtjal majanduslikult
mõistlik läbida kõiki registreerimis-, hüvitamis- ja hinnakokkuleppe menetlusi, võib vajalik
toode Eesti hüvitatavalt turult kaduda.

Ministeeriumi selgituse kohaselt jätkab SKA erandite menetlemist üleminekuperioodil ning
püsiv lahendus töötatakse välja eraldi eelnõuga 2028. aastal. Samas ei taga lahenduse
väljatöötamise kavatsus veel garantiid, et lahendus välja ka töötatakse. Kuivõrd oleme teemale
viimaste aastate jooksul, mil reformi on ette valmistatud, korduvalt Sotsiaalministeeriumi
ametnike tähelepanu juhtinud ning selle aja jooksul ei ole välja töötatud lahendusvariante,
oleme äärmiselt mures kas üldse ja milline lahendus kokkuvõttes käiku peaks minema. See ei
ole teemast otseselt igapäevaeluga puudutatud sihtgruppide kaasamise ja kohtlemise hea ega
väärikas praktika, kus reformi tehes ei ole teadmist, kuidas üks oluline tahk suures pildis
toimima hakkab.

EPIKoja seisukoht: sätestada seaduse tasandil garantii, et sotsiaalhoolekande seaduse § 47
lõike 7 alusel toimivat erimenetlust ei lõpetata enne, kui ravikindlustuse seaduses on
jõustunud vähemalt samaväärse kaitsega püsiva individuaalse erimenetluse
regulatsioon ning selle rakendamiseks vajalikud infosüsteemid ja menetluskorraldus on
toimivad.

Palume sotsiaalkomisjonil nõuda Sotsiaalministeeriumilt konkreetset
seadusemuudatuse ettepanekut, mis tagab erimenetluse katkematuse, mitte piirduda
seletuskirjas antud kinnitusega tulevase lahenduse väljatöötamise kohta.

Tagada abi katkematus reformi rakendamisel
Kui uues süsteemis puudub vajalik meditsiiniseadme kaart, registreering, hinnakokkulepe,
toimiv müügi- või üürileping või tehniline arveldusvõimalus, peab jätkuma senine hüvitamine
või olema kättesaadav sisuliselt samaväärne ajutine lahendus.
Vastutus lahenduse korraldamise eest peab olema määratud ning see ei tohi jääda inimese või
tema lähedase kanda.
EPIKoja seisukoht: RaKS § 89⁴ üleminekusätteid tuleb täiendada põhimõttega, et inimesele
seni hüvitatud abivahendi kättesaadavus ei katke süsteemide üleviimise tõttu.

Tagada, et rahastuse puudujääk ei suurendaks põhjendamatult abivahendite kasutajate
omaosalust

Tunnustame RaKS § 49² lisamist, millega nähakse ette abivahendite hüvitamise rahastamine
riigieelarvest Tervisekassa kaudu.
Aga kuidas toimitakse olukorras, kus abivahendite hüvitamise tegelik vajadus ületab
kavandatud eelarvevahendeid? Eelnõu võimaldab hüvitamistingimuste määramisel ja
muutmisel arvestada eelarvevahendite olemasoluga, sealhulgas rakendada 50%
hüvitamismäära eelarvevahendite optimaalse kasutamise eesmärgil.
Peame oluliseks, et rahastuse ebapiisavust ei lahendataks eelkõige abivahendite
kasutajate omaosaluse suurendamise või vajalike abivahendite kättesaadavuse
piiramise kaudu.
EPIKoja seisukoht: palume muuta RaKS § 48 lõiget 8, jättes välja eelarvevahendite
optimaalse kasutamise eesmärgi iseseisva alusena 50% hüvitamismäära kohaldamiseks.
Lisaks on vajalik selgitada, millistel tingimustel ja ulatuses võidakse hüvitamismäärasid
eelarvelistel põhjustel muuta ning kuidas hinnatakse selliste muudatuste mõju
abivahendite kasutajatele.

Eesmärk on vältida olukorda, kus inimene peab valima talle sobimatu abivahendi või
maksma vajaliku abivahendi eest oma võimalusi ületavat summat. Sobimatu abivahend
vähendab inimese iseseisvat toimetulekut ning suurendab kõrvalabi, tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste vajadust, vähendab ja piirab töövõimet ja ühiskonnaelus osalemist.

Tagada ravikindlustuseta inimeste õigus vajalikule abivahendile
Eelnõu järgi seotakse Tervisekassa süsteemi üle viidavate abivahendite hüvitamine
ravikindlustuse olemasoluga. Ministeeriumi selgituse kohaselt saavad ravikindlustuseta
inimesed üleminekuperioodil pöörduda SKA erimenetlusse ning püsivamat lahendust
analüüsitakse 2028. aastal.
Samas ei ole veel selge, kuidas tagatakse neile inimestele vajalikud abivahendid pärast SKA
erimenetluse lõpetamist.
EPIKoja seisukoht: seaduses tuleb sätestada lahendus, mis tagab, et abivahendi üleviimine
Tervisekassa süsteemi ei jäta inimest vajalikust abivahendist ilma üksnes ravikindlustuse
puudumise või ajutise katkemise tõttu.

Kehtestada enne tooterühmade üleviimist valdkonnapõhised kvaliteedi- ja
pädevusnõuded

Meditsiiniseadme väljastamine ei piirdu toote müügiga. Keerukate abivahendite puhul
peab teenus hõlmama individuaalset hindamist, kasutaja osalemisel seadme valimist,
sobitamist, kohandamist, kasutusõpetust, järelkontrolli, hooldust, remonti ning
vajaduse korral asendusvahendit. Üldised kvaliteedi- ja sobivusnõuded ei pruugi tagada
erinevate abivahendirühmade eripärade arvestamist.
Palume sotsiaalkomisjonil nõuda Tervisekassalt ja Sotsiaalministeeriumilt tooterühmade
kaupa avalikku ülevaadet kvaliteedi-, pädevus- ja teenusenõuetest ning nende jõustumise
ajakavast.
EPIKoja ettepanek: palume sotsiaalkomisjonil nõuda Sotsiaalministeeriumilt ja
Tervisekassalt tooterühmade kaupa ülevaadet kavandatud kvaliteedi-, pädevus- ja
teenusenõuetest ning nende kehtestamise ajakavast.
Samuti peab olema selge, kuidas rahastatakse abivahendite kasutamiseks vajalikku
sobitamist, hooldust, remonti ja asendusvahendeid, et need kulud ei jääks põhjendamatult
inimese kanda.
Eriti oluline on see kuulmis- ja nägemisabivahendite, liikumisabivahendite ning
individuaalselt kohandatavate seadmete puhul. Nõuded peavad olema kehtestatud ja nende
täitmine kontrollitav enne vastava tooterühma üleviimist.

Kaasata kasutajate esindusorganisatsioonid hüvitamistingimuste kujundamisse
Palume täiendada RaKS § 48¹ regulatsiooni nii, et abivahendite loetelu, piirhinnarühmade,
hüvitamistingimuste, kvaliteedinõuete ja individuaalsete erandlahenduste väljatöötamisse
kaasatakse lisaks erialaühendustele ka asjaomaste abivahendite kasutajate
esindusorganisatsioonid.
Inimese tegelikku vajadust ei saa hinnata ainult meditsiinilise näidustuse, tehniliste
omaduste või hinna põhjal. Arvesse tuleb võtta ka kasutuskeskkonda, igapäevast
toimetulekut ja võimalust osaleda ühiskonnaelus.

EPIKoja seisukoht: sätestada kasutajate esindusorganisatsioonide kaasamise kohustus nende
hüvitamistingimuste kujundamisel, mis mõjutavad otseselt abivahendite kasutajate õigusi ja
abivahendite kättesaadavust.
Siduda reformi iga etapi rakendamine tegeliku valmisolekuga
Palume esitada enne iga tooterühma üleviimist kontrollitav ülevaade:

• vajalike toodete registreerimisest ja hinnakokkulepetest;
• müüjate ja üüriteenuse pakkujate olemasolust kõigis piirkondades;
• infosüsteemide ja andmevahetuse katsetamisest;
• meditsiiniseadme kaartide loomisest ja vigade parandamise korrast;
• spetsialistide pädevusest ja töökoormusest;
• hooldus-, remondi-, varuosa- ja asendusvahendite korraldusest;
• erimenetluse ja üleminekugarantii tegelikust toimimisest.
  EPIKoja seisukoht: Kui mõne tooterühma puhul ei ole abi katkematuks osutamiseks
  vajalikud tingimused täidetud, peab olema võimalik selle rühma üleviimine edasi lükata,
  säilitades senise hüvitamise.
  Selgitada hooldusteenusel viibivate inimeste abivahendite rahastamist
  Palume selgitada, kuidas tagatakse ööpäevaringsel üldhooldus- ja erihooldusteenusel viibivate
  inimeste vajalike abivahendite ning inkontinentsitoodete rahastamine olukorras, kus nende
  hüvitamine ei kuulu Tervisekassa vastutusalasse.
  EPIKoja seisukoht: määrata selgelt rahastamise eest vastutav asutus ning tagada, et vajalikud
  abivahendid ei jääks kättesaamatuks või nende kulu ei kanduks põhjendamatult inimesele,
  tema lähedastele või teenuseosutajale.
  Eristada tuleb hooldusteenuse osutamiseks vajalikke üldkasutatavaid vahendeid ja inimese
  individuaalseks kasutamiseks vajalikke abivahendeid.
  EPIKoda on tõstatanud suures osas samad põhimõttelised küsimused ka 18. septembril
  2026 Sotsiaalministeeriumile esitatud täiendavas tagasisides. Meile ei ole seni esitatud
  kõigi nende küsimuste kohta sisulisi vastuseid ega piisavalt selgeid õiguslikke lahendusi.
  
  Palume sotsiaalkomisjonil käsitleda esitatud ettepanekuid eelnõu teiseks lugemiseks
  ettevalmistamisel ning küsida Sotsiaalministeeriumilt ja Tervisekassalt nende kohta
  konkreetsed vastused ja lahendused.
  Reformi mõju tuleb hinnata ka pärast iga etapi rakendumist, sealhulgas abivahendi
  saamiseks kuluva aja, inimeste omaosaluse, sobivate toodete valiku alusel ning mõju
  hindamis tulemused peavad olema avalikud ning ilmnenud probleemide korral tuleb
  hüvitamistingimusi ja rakenduskorraldust korrigeerida.
  Reform peab parandama kõigi abivahendite kasutajate võimalusi oma õigusi teostada,
  sealhulgas suure toetusvajadusega, harvikhaigustega ja tavapärasest erineva
  abivahendivajadusega inimeste olukorda.