EPIKoda osales ELi posti- ja pakiveomääruse avalikus konsultatsioonis

Eesti Puuetega Inimeste Koda osales ELi posti- ja pakiveomääruse avalikus konsultatsioonis.
Koondseisukohtade info saabus Eesti Vabaühenduste Liidult, konsultatsioonis osalemise üleskutse saadeti EPIKoja võrgustikule 12. jaanuaril.

EPIKoda adresseeris konsultatsioonis mitmeid probleemkohti.

Esmalt praktikas esinevad probleemid täna: Abivahendiga liikumispuudega inimene peab paluma abi nii pakkide väljavõtmisel, kuid alati ei see võimalik. Iseseisvus peab olema tagatud. Nägemispuudega inimesel ei ole võimalik kasutada kõiki teenusepakkujaid, sest puuduvad ligipääsetavust tagavad lahendused. Näiteks kasutatakse puutetundlikke ekraane ilma lisavõimalusteta või pole võimalik tuvastada kapiukse avanemist, sh saatmisel, sest puuduvad nupud ekraanil, kapiuste numbrid, kõrvaklapi kaudu saadav heliline info jms. Intellektipuudega täiskasvanu ja psüühilise erivajadusega inimese jaoks tekitavad segadust teenusepakkujate erinevad kasutusloogikad, süsteemide ülesehitus ja ootused ning valikuvõimaluste puudumine, sh kapi kõrguse valik.

Tagades ühtlasema kasutajateekonna lisades valikuna ligipääsetavaid lahendusi nagu abiinfo, “vajan abi” võimalus või alternatiivne paki saatmis- või üleandmisviis; toetatakse kaasavaid lahendusi ja kokkuvõttes ka kõiki teisi kasutajaid, kes sageli võidavad erilahendustest, mis on loodud just puuetega inimesi silmas pidades.

Eesti kontekstis räägime ligipääsetavusest laiemalt ehk nii inforuumist, ligipääsetavast füüsilisest keskkonnast kui teenuse osutamise viisidest ja suhtlusest (ÜRO PIK, artikkel 9 Juurdepääsetavus). Vajalikud on ligipääsetavust tagavad vormingud, näiteks eesti viipekeele tõlge, viipekeeles abiinfo, lihtsas keeles ja heliline info ning kõrvaklapi võimalus vm alternatiivid nägemispuudega inimestele iseseisvaks teenuse tarbimiseks jms.

Posti- ja pakiteenused (sh pakiautomaadid ja väljastuspunktid) on praktikas universaalteenuse osa ning peavad olema kasutatavad erinevate vajadustega inimestele nii paki saamisel kui saatmisel. Kaasatuse ja ligipääsetavuse vaatest soovime, et:
– Kehtestatakse selged ligipääsetavusnõuded pakiautomaatidele ja väljastuspunktidele (füüsiline ligipääs, kasutuskõrgused, ohutu ja takistusvaba liikumistee, lihtne kasutusloogika, info ligipääsetavas vormingus), nagu on sätestatud näiteks: Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele, Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord, Riigihangete seaduse ligipääsetavuse nõuded jne. Ehk sätestatakse nõuded, mis tagavad ligipääsetavuse liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuude ning laiemalt psüühilise erivajadusega inimestele.
– Tagatakse, et veebilehed, muud kanalid, kohapealne inventar nagu ekraanid, teavitused, juhised, hiljem ka kaebused, on ligipääsetavad.
– Juhul kui automaadile või väljastuspunktile pole võimalik tagada kasutaja erivajadusega arvestavat saadetise väljavõtmist või saatmist, näiteks tulenevalt automaadi kappide kõrgusest, millele puudub lisavalik (madalam kapp vms), siis luua alternatiivsed kättesaamise ja saatmise viisid, võimaldades erivajadustega inimestele näiteks kulleriteenust nii, et ei teki diskrimineerivat lisakoormust kasutajale (so hinnas). Ehk, kui pakiautomaati ei saa kasutada, sest puudub võimalus valida sobiv kapp või kättesaamise kõrgus, siis tuleb pakkuda alternatiive kättetoimetamiseks või üleandmiseks.

Vaata ka: Konsultatsiooni küsimustik