EPIKoda osales sotsiaaltransporditeenuse arutelul Riigikogu sotsiaalkomisjonis

Eesti Puuetega Inimeste Koja toetuste- ja teenustealase huvikaitsenõunik Kristi Kähär osales Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Arutlusel oli sotsiaaltransporditeenuse kitsaskohad, mis oli ajendatud Õiguskantsleri pöördumisest sotsiaalkomisjoni poole. Õiguskantsler palus selgitusi, miks ei kohusta seadus korraldama puuetega inimestele sotsiaaltransporditeenust, et sõita mujale kui tööle, haridusasutusse ja avalikke teenuseid kasutama.

EPIKoda tutvustas kohtumisel lühiküsitluse tulemusi ning tegi ettepanekuid seaduse täiendamiseks:

• Täpsustada sotsiaaltranspordi eesmärki SHS-s, et sotsiaaltransporton lisakstööl, haridusasutusesja avaliketeenustekasutamiseleka kuiühiskonnaelusosalemisemeede, shtäpsustadaet sotsiaaltransporton mõeldudkultuuri-,haridus-, töö- ja kogukonnaelusosalemiseks.

• Täpsustada sotsiaaltranspordi omaosaluse põhimõtted seaduse või määruse tasandil, et võrdustada teenuse kättesaadavust.

• Kehtestada teenuse miinimumstandardid määruse tasandil, sh abistamise kohustus transpordi kasutamisel, juhtide koolitus erivajadustega inimeste teenindamisel, nõuded sõidukitele, mõistliku etteteatamisaja kehtestamine, kättesaadavuse tagamine kõikidel nädalapäevadel.

• Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on sotsiaaltranspordile õigus sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. 

Riik tõlgendab siin puude mõistet laiemalt, kuid praktikas tõlgendavad kohalikud omavalitsused seadust kitsamalt. Ettepanek on seadust muuta ning puude mõiste välja võtta nagu kõikidel muudel kohaliku omavalitsuse kohustuslikel teenustel.  

Arutelu tulemusena sai Sotsiaalministeerium ülesandeks osapooli kaasata ning analüüsida võimalusi seaduse muutmiseks.

Loe lühiküsitlus kokkuvõtet.