EPIKoja kommentaarid dokumendile „Eesti viipekeele (EVK) hariduse jätkusuutliku süsteemi loomine Eestis: EVKURi soovitused 2025“

Täname dokumendi „Eesti viipekeele (EVK) hariduse jätkusuutliku süsteemi loomine Eestis: EVKURi soovitused 2025“ koostamise ning võimaluse eest sellele tagasisidet anda.

Toetame väga eesmärki kujundada hästi korraldatud, ühtne ja jätkusuutlik EVK-hariduse süsteem, mis on kooskõlas riikliku hariduspoliitika ja CEFR-CV raamistikuga. Tutvusime esitatud ettepanekutega ning kinnitame, et EPIKoda on nõus, et meie organisatsiooni nimetatakse soovituste lõppversioonis koostööpartnerite seas.

Soovime tõsta esile mõned punktid, mis EPIKoja vaates võiksid selgemalt esile tulla. Dokumendis rõhutatakse EVK rolli keeleliste õiguste, kakskeelse arengu ja võrdse osalemise tagamisel, mis on otseselt seotud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklitega 2, 21, 24. Seega soovitame:

• lisada eraldi lõik, mis seob ettepanekud ÜRO PIK-i ja Eesti puuetega inimeste poliitika põhialustega (näiteks kaasav haridus, keeleõigused ja ligipääsetavuse põhimõtetega) ning rõhutada, et EVK-hariduse süsteemi arendamine on selgelt inimõiguste ja võrdse kohtlemise küsimus.

Dokument eristab erinevaid õppijaprofiile nagu lapsed, kes omandavad EVK-d esimese keelena, õppijad, kes omandavad EVK-d hilisemas elus, kuuljad õppijad ja pärandviiplejad tuues välja, et iga rühm vajab selgelt määratletud ja sobivaid õppimis- ja lähenemisviise.

Soovitame rõhutada, et:

• EVK õppelahendused peavad olema ligipääsetavad ka neile, kellel on paralleelselt kognitiivsed, sensoorse integratsiooni või vaimse tervisega seotud erivajadused.
• Võimalusel tuua selgemalt välja pimekurtide ja intellektipuudega viiplejate (lihtsustatud viipekeele) vajadustega arvestamine haridustee korralduses.
• Soovitame sõnastada selgemalt, et riikliku juhtrühma koosseisu kuuluvad süsteemselt puuetega inimeste organisatsioonid, näiteks kurtide organisatsioonid ja EPIKoda katusorganisatsioonina vms.
• Võimalusel selgitada juhtrühma rolli (nõuandev kogu, prioriteetide seadmine, rahastamisotsused vms).

Lisateemadena soovitame mõelda, kuidas tagada regionaalne ühtlus (põhjas-lõunas) näiteks, kas on kavas luua digitaalseid lahendusi, regionaalsed tugikeskuseid või koostöövorme kohalike omavalitsustega.

Soovitame dokumendis eraldi esile tuua, et EVK õppe korraldamisel ja perede nõustamisel arvestatakse muuhulgas peredega, kelle kodune keel ei ole eesti keel ning põhimõtted või suunised, kuidas toetatakse peresid, kelle teadlikkus EVK-st on madal, näiteks, kas tegevusteks on vajalik teavitustöö mehhanismide korraldamine, nõustamisteenused, kogemusnõustamise teenus vms.

Täname koostöö eest ja oleme valmis teemal kaasa rääkima.