Lühidalt - miks see on tähtis?

• Tegemist on raske psüühikahäirega inimesega, kes vajab igapäevaelus ulatuslikku suunamist ja juhendamist (nt isiklik hügieen, ravimite võtmine, aktiivsuse hoidmine).
• Kohus rahuldas kaebuse, leides, et SKA otsus on oluliste kaalutlusvigadega ja õigusvastane. Kohus leidis, et SKA ei põhjendanud piisavalt, miks inimese seisund või toimetulek oleks võrreldes varasemaga muutunud sellisel määral, et ööpäevaringset erihooldusteenust enam vaja pole.
• Sotsiaalkindlustusamet ei arvestanud võimalikku riskikäitumist olukorras, kus inimese ravimite võtmist enam ei kontrollita ning muutub senine elukorraldus teisele teenusele minemisega. Teenuse lõpetamine võib avaldada negatiivset mõju nii inimese tervisele, hakkamasaamisele kui ka tema lähedastele.
• Inimese eestkostjat ei kaasatud otsuse tegemisse õiguslikult nõutud määral, rikuti ärakuulamisõigust. Eestkostja kaasamise kohustus tähendab, et enne otsuse tegemist(haldusakti väljastamist) tuleb küsida tema arvamust ja anda võimalus vastuväidete tegemiseks.

Inimene esitas kohtule kaebuse, kuna ta polnud nõus Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) otsusega lõpetada ööpäevaringne erihooldusteenus ja suunata inimene üldhooldusele. Inimene leidis, et teenuse lõpetamine ei lähtu tema tegelikust terviseseisundist ega vasta abivajadusele. Tegemist on inimesega, kellel on raske psüühikahäire ja kellel esineb igapäevases tegemises ulatuslik abivajadus suunamiseks juhendamiseks (vajades abi enese eest hoolitsemisel, raviskeemi jälgimisel ja aktiivsuse hoidmisel ja arendavatel tegevustel suunamist).

SKA on varasemalt korduvalt tuvastanud kaebajal erihoolekandeteenuse vajaduse ning määranud vastava teenuse. Kohus rahuldas kaebuse. Kohtu hinnangul oli Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud otsus oluliste põhjendamispuudustega – haldusakts toodud põhjendused peaksid inimest ja kohut veenma, et inimese tervislik seisund ja toimetulek on võrreldes eelneva otsuse tegemise ajaga muutunud määral, mis mis õigustaks erihoolekandeteenuse osutamise edasiulatavat lõpetamist. Muutunud peab olema tegelik olukord, mitte SKA hinnang inimese toimetuleku osas.

Kohtu hinnangul ei ole SKA piisavalt põhjendanud oma väidet, mille kohaselt ei esine inimesel riskikäitumist. SKA pidi hindama inimese võimalikku riskikäitumist, mis võib tekkida olukorras, kus kaeba käitumine ravimite võtmisel ei ole kontrollitud määral, nagu see on praegu. Otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada teenuse osutamise lõpetamise mõju inimene tervisele. Kui inimese ööpäevaringne erihooldusteenus lõpetatakse, siis võib tema abivajadus selgelt muutuda. Kohtu hinnangul ei ole SKA otsuse tegemisel piisavalt arvestanud kaebaja senise elukorraldusega muutmisega kaasneda võivate negatiivsete mõjudega. Juhul, kui ilmneb, et üldhooldusteenus inimesele ei sobi, siis on erihoolekandeteenusele naasmine teenuse saamise järjekorda ning kaebaja vanust arvestades võimatu. Seega tulnuks SKA-l inimese vajaduse hindamisel arvesse võtta ka seda, et teenuse muutmisel võivad olla negatiivsed mõjud nii tema hakkamasaamisele ja uue olukorraga harjumisele kui ka ka inimese ja tema lähedaste suhtlemisele, mis omakorda võib mõjuda ka inimese võimalikule riskikäitumisele. Seega on otsuse tegemisel jäetud arvestamata olulise asjaoluga. Kuna SKA ei ole otsuse tegemisel piisavalt arvestanud oluliste asjaoludega, siis on otsus oluliste kaalutlusvigadega ja materiaalselt õigusvastane.

Lisaks leidis kohus, et SKA on rikkunud inimese eestkostja ärakuulamisõigust. Kui haldusorgan kaalub haldusakti tühistamist edasiulatuvalt, tuleb anda isikut esindavale eestkostjale mõistlik aeg oma seisukohtade esitamiseks, samuti tutvustada planeeritava haldusakti sisu. SKA ei esitanud inimese eestkostjale hindamise kokkuvõtet enne haldusakti andmist ega küsinud kaebaja esindaja arvamust. Sellisel viisil ei olnud eestkostjale tagatud piisav võimalus oma vastuväidete esitamiseks. Asjaolu, et eestkostja sai oma vastuväiteid esitada vaidemenetluses, ei ole ärakuulamisõiguse nõuetekohaseks tagamiseks piisav.

Lisaks leidis kohus, et SKA on rikkunud inimese eestkostja ärakuulamisõigust. Kui haldusorgan kaalub haldusakti tühistamist edasiulatuvalt, tuleb anda isikut esindavale eestkostjale mõistlik aeg oma seisukohtade esitamiseks, samuti tutvustada planeeritava haldusakti sisu. SKA ei esitanud inimese eestkostjale hindamise kokkuvõtet enne haldusakti andmist ega küsinud kaebaja esindaja arvamust. Sellisel viisil ei olnud eestkostjale tagatud piisav võimalus oma vastuväidete esitamiseks. Asjaolu, et eestkostja sai oma vastuväiteid esitada vaidemenetluses, ei ole ärakuulamisõiguse nõuetekohaseks tagamiseks piisav.