Kohus selgitas, et töövõime hindamine ja puude tuvastamine on küll erinevad menetlused, kuid inimesele peab olema arusaadav, miks otsus tema jaoks halvemaks muutus.

EPIKoda aitab paljusid inimesi puude raskusastme otsuste vaidlustamisel kohtus. Soovime teiega jagada taaskord positiivset kohtuotsust,

Taust ja asjaolud:
40-ndates naisel on spondüliidist tingituna valud seljas, hüppeliigestes, puusades, põlveliigestes ja ka kaelas. Kasutab liikumisel abivahendeid ja füüsilist kõrvalabi, transporti. Valuravile lisaks saab bioloogilist ravi. Hetkel taastub naine ühest operatsioonist, planeerimisel on operatsioon seljale. Eesti Töötukassa tuvastas eelnevalt puuduva töövõime aastaks, SKA keskmise puude raskusaste liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega. Korduvhindamisel tuvastati puuduv töövõime 2 aastaks, SKA puuet ei tuvastanud. Naine esitas EPIKoja juristi abil vaide, mis jäeti rahuldamata, seejärel sai esitatud kaebus kohtusse. Kohus rahuldas kaebuse kohustades taotluse alusel uut otsust tegema.

Kohus rahuldas kaebuse järgmiste põhjendustega:

1.Kohus selgitab, et puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus, mis hõlmab muuhulgas määratlemata õigusmõistete sisustamist. Eelneva tõttu on otsuse sisu selgitamine iseäranis oluline, et adressaat mõistaks, miks selline otsus tehti.

2.Kohtupraktikas on selgitatud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk erinev ning seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt Riigikohtu 20.02.2026 otsus nr 3-22-938, p 19). Töövõime hindamise menetluses hindab Töötukassa tegutsemispiirangute esinemist töökeskkonnas. SKA hindab PISTS-i alusel üldisemalt seda, kas isikul on piiranguid, mis takistavad tal igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu võidakse jõuda neis menetlustes erinevale tulemusele (Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2024 otsus nr 3-22-2318, p 20.3).

3.Puude raskusastme tuvastamise otsuse adressaadile peab siiski olema selge, kuidas jõuti järelduseni, et puude raskusastet tuvastada ei saa. Eriti oluline on see olukorras, kus varem on puude raskusaste tuvastatud.

4.Terviseandmete analüüsimise pädevus on arstiõppe läbinud isikul, mistõttu kohus ei saa ekspertarsti sisulisi seisukohti ümber lükata. Samas peavad ekspertarsti põhjendused veenma otsuse adressaati ja vaidluse korral ka kohut, et puude raskusastme tuvastamise menetluses oli põhjendatud jätta puude raskusaste tuvastamata, erinevalt varasematest menetlustest, mille tulemusel puude raskusaste tuvastati. Sellise muutuse SKA seisukohas saaksid tingida muutused kaebaja tervislikus seisundis.

5.Iseenesest oli tegemist uue menetlusega uue taotluse ja uute töövõime hindamise menetluse materjalide põhjal. Samas ei saa konkreetset menetlust täielikult eraldada suuremast pildist, kui tegemist on taotlejaga, kellel on varem korduvalt puude raskusaste tuvastatud.
Kuna töövõime hindamise menetluses on lõppjäreldus kaebaja töövõime kohta samaks jäänud (puuduv töövõime), on mõistetav, et kaebaja jaoks jääb arusaamatuks, miks puude raskusastme tuvastamise menetluses tehti varasemate otsustega võrreldes ebasoodsam otsus.

6.Kohus tühistab vaidlustatavad otsused ja kohustab SKA-d vaatama kaebaja puude raskusastme tuvastamise taotlus uuesti läbi. Kohus märgib ka seda, et hea halduse tava seisukohalt oleks parem, kui nõuetekohased põhjendused sisalduksid juba SKA esialgses puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise haldusaktis. Kui haldusakti adressaat on sisuliselt sunnitud otsuse peale vaide esitama üksnes selleks, et saada tehtud otsuse kohta täpsemad selgitused, võib see olla keskmise ilma juriidiliste teadmisteta inimese jaoks üleliia koormav.