Kultuuriministeeriumi vastuskiri nõuded audiovisuaalmeediateenuste seadusele
Kultuuriministeerium vastas EPIKoja jaanuaris saadetud pöördumisele.
Täname teid sisuka kirja eest. Mõistame hästi soovi parandada audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavust võimalikult suures ulatuses. Teie tõstatatud mure on igati põhjendatud ning kinnitame, et Kultuuriministeerium peab ligipääsetavuse parandamist audiovisuaalvaldkonnas oluliseks.
Oleme tänulikud, et olete kultuuriministri määruse 26.02.2026 määruse nr 4 “Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad” koostamisel aktiivselt osalenud. Sihtgrupi ootusi ja audiovisuaalmeedia teenuste osutajate reaalseid rahalisi võimalusi hinnates jõudsid erinevad osapooled ühisele kokkuleppele määruses sätestatud miinimumnõuete osas. Audiovisuaalmeedia teenuste osutajad kinnitasid oma huvi majanduskeskkonna paranemisel tekkivate võimaluste korral tõsta audiovisuaalmeedia toodete ligipääsetavust määrusega kehtestatud miinimumist oluliselt suuremas mahus.
Vastusena teie märkusele nõustume, et viipekeelsete laste- ja noortesaadete tänane pakkumine ei vasta sihtgrupi ootustele. Saadete mahu suurendamiseks võimaluste leidmiseks jätkame dialooge meediateenuse osutajatega. Ka viipekeelsete tõlkide puudust peame probleemiks. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut on siiski lootust võtta sihtgrupi vajadustele vastav lahendus (viiperobot) kasutusele juba lähiaastatel. Mõistame, et see ei asenda inimtõlki ja tuleks suurendada selles osas ka riiklikku tellimust viipekeelsete tõlkide puuduse leevendamiseks.
Lisas selgitame, et määruse väljatöötamise hetkel kõik kolm tegutsevat Eestis registreeritud tellitava meediateenuse osutajat (Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja AS Go3 Baltics) peavad hiljemalt 1.01.2027 tagama nende poolt pakutavate tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste vastavuse käesolevale määrusele.
Selgitame, et kultuuriministri määrus on koostatud meediateenuste seaduse § 23 lõike 1¹ alusel. Nimetatud säte volitab ja kohustab kultuuriministrit kehtestama määrusega täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste – täpsemalt teleprogrammide ja programmikataloogide –ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad.
Meediateenuste seadus omakorda lähtub Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist (direktiiv 2010/13/EL), mis ei reguleeri kinode tegevust ja ligipääsetavuse parandamist. Seetõttu ei ole võimalik sellele regulatsioonile tuginedes kehtestada kinodele subtiitrite kohustust kõnealuse ministri määruse kaudu, isegi kui sisuline eesmärk – ligipääsetavuse suurendamine filmidele – on igati mõistetav ja oluline.
Kinodes esitatavatele (eestikeelsetele) filmidele subtiitrite lisamise võimalus eeldab eelkõige kokkulepet kinode omanikega – näiteks eestikeelsete filmide subtiitritega eriseansside pakkumist.
Kultuuriministeerium omalt poolt soovib erinevaid osapooli ühise laua taha kokku tuua, et leida sellel teemal hea ja toimiv kokkulepe. Kinnitame, et jätkame koostööd puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega, et leida praktilisi ja proportsionaalseid lahendusi audiovisuaalse sisu ligipääsetavuse suurendamiseks.