Pöördumine Kultuuriministeeriumi poole eestikeelsetele filmidele subtiitrite lisamiseks

Olete oma vastuskirjas välja toonud, et olemasolevad rahalised vahendid ei võimalda kiirelt subtitreeritavate projektide hulka tõsta.

Tavaliste eestikeelsete subtiitrite tootmise protsess on EPIKoja tegevmeeskonnale tuttav, protsess hõlmab kõnetuvastustehnoloogia kasutamist ja hiljem subtiitrite õigsuse kontrollimist ja korrektuuri, ning need on osaliselt abiks ka vaegkuuljatele. Eesti vaegkuuljate subtiitrite tootmise protsess ei tundu meile eestikeelsete subtiitrite tootmise protsessiga võrreldes oluliselt kallim. Eestikeelsete subtiitrite puhul ei ole tegemist väga mahuka, keerulise ega ebamõistlikult kuluka ettevõtmisega, kuid subtiitritest kasusaajate hulk on märkimisväärne. Eriti võttes arvesse, et kuulmislangusega inimeste hulk Eestis on WHO andmetel hinnanguliselt 200 000 inimest. Ka erivajaduseta inimesed võivad subtiitreid vajada, näiteks juhul, kui ei ole võimalik filmi heli või piisava tugevusega heliga kuulata.

Eestis on tavapärane, et filmidele toodetakse nii vene kui inglise keelsed subtiitrid. Seega soovime teada, kui palju maksavad vene ja inglise keelsed subtiitrid võrreldes eestikeelsete subtiitritega ning kui palju maksab eesti vaegkuuljate subtiitrite tootmine ja kinofailide tegemine, ja kas selline analüüs on tehtud?

Meile jääb arusaamatuks, miks ei ole Kultuuriministeeriumil valminud plaani, kuidas järjepidevalt vaegkuuljate subtiitreid eesti televaatajateni tuua ning miks ei ole ka seadusandluses nõuet eestikeelsete filmide subtitreerimiseks vähemalt eestikeelsete subtiitritega.

Eelmainitule tuginedes teeme ettepaneku kohtumiseks, et arutada teemat koos sihtgrupi esindajatega. Kontakteerumiseks palume võtta ühendust Eesti Puuetega Inimeste Koja nõuniku Mari Puuramiga mari.puuram@epikoda.ee, tel +372 5401 0437.