Täiendavad ettepanekud “Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” eelnõule

EPIKoda pöördus Riigikogu majanduskomisjoni poole täiendavate ettepanekutega.

EPIKoda osales 12.02. Riigikogu majanduskomisjoni arutelul, kus käsitleti ettepanekuid ehitusseadustiku muutmiseks, mille eesmärk on muu hulgas soodustada jätkusuutlikku arengut, tagada ohutus ning ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus ehk funktsionaalsus, sh puuetega inimestele. Kooskõlastustabelis adresseeris Kliimaministeerium EPIKoja ettepanekut, et ministeerium ei pea vajalikuks ehitisele esitatavaid põhinõudeid konkretiseerida, sest konkreetsed ligipääsetavuse nõuded (sh kontrastsus, juhtteed, kombatav ala kaart või plaan, silmusvõimendus, lift, ligipääsetav evakuatsiooniinfo) ning kohaldamisala sätestatakse määruse tasandil.

Erinevatel aastatel on riikliku järelevalve tulemused näidanud, et ükski avalik hoone, millele ligipääsetavuse miinimumnõuded kohalduvad, ei vasta kõikidele nõuetele (st miinimumnõuetele, mitte parimatele praktikatele või kasutajasõbralikele lahendustele). See on tinginud avalikus ruumis lahendusi, mis pealtnäha näevad küll head välja, kuid sisuliselt ei toimi ehk tagatud ei ole hoone ohutus ega funktsionaalsus puuetega inimestele.

Kohtumisel juhiti tähelepanu, et uus määrus „Ehitiste ligipääsetavus“ puudutab kogu elanikkonda elukaareüleselt. EPIKoja seisukoht on, et puuetega inimestele mõeldud lahendused sageli avalikus ruumis ei rakendu või rakenduvad osaliselt, mis aga ei taga iseseisvat ligipääsu, sh hoonete ja teede kasutamist. Oluline on, et need, keda lahendused kõige enam mõjutama hakkavad (puuetega inimesed), oleksid lahendusettepanekud heaks kiitnud ning et avaliku ruumi valikud toetaksid liikumist päriselt, mitte ei looks takistusi juurde. EPIKoja seisukoht on, et kasusaajad peavad olema planeerimisprotsessis osa, sest kontekst dikteerib võimalikud lahendused ning puuetega inimesed peavad osalema nii vajaduste kaardistamise- kui järeltestimise protsessidesse aktiivselt ja sisuliselt kaasatud.

Senine praktika ligipääsetavuse alaste konsultatsioonide pakkumisel on näidanud, et peamine kitsaskoht ei seisne määruse arusaadavuses ega seletuskirja keelelises keerukuses, vaid sisuliste ja praktiliste rakendusjuhiste puudumises. Meie hinnangul on toimiva ja tegelikkuses kasutatava ligipääsetavuse-giidi loomiseks vajalik koostada selgete ja üheselt rakendatavate juhistega sisuline rakendusjuhis, mis on praktikas kasutatav. Sellise juhise väljatöötamine eeldab erinevate osapoolte kaasamist (nt Transpordiamet, Eesti Raudtee, kohalikud omavalitsused, projekteerijad, sihtgrupid) ning mitmete küsitavusi tekitavate teemade sisulist läbi töötamist ja testimist reaalsetes tingimustes.

Oleme veendunud, et sellise sisulise töö maht ja ajakulu hankes, mis peaks lahendama ministeeriumi nägemuse kohaselt kõik rakendamise probleemid, ei teostu ligipääsetavuse giidi loomisega. Seega ministeeriumi esindaja väide, et ligipääsetavuse giidi hange lahendab määruse tõlgendamise probleemid, ei pruugi ilma täiendavate tegevusteta soovitud muutuseid tuua.

EPIKoja ettepanekud on seega:
• Luua riigi tellimusel rakendusjuhised konkreetsete olukordade lahendamiseks.
• Tõhustada riiklikku järelevalvet suunates valdkonda rahastust, mis kataks hoonete ja teede järelevalve suuremas ulatuses, sh nõustamine.

Oleme valmis edasiseks koostööks ligipääsetavuse teemal ja avaliku ruumi planeerimisel nii, et nõuded ja vajadused oleksid sõnastatud tegelike kasutajate vajadustest lähtuvalt.