„Olen Piia Õispuu Võrust. Mul on kaks sünnipäeva, millest viimane oli 22. detsembril 2002. Sellel päeval siirdati mulle neer, sest minu omad neerud olid lakanud töötamast. Pärast siirdamist muutus elu täielikult: nüüd saan käia tööl, toimetada aias, teha käsitööd ja, mis peamine – olla hea tervise juures ja õnnelik. Minu kohta sobib suurepäraselt Willie Stargelli lause: „Elu on nagu rong. Sa arvestad aeg-ajalt esinevate hilinemistega. Aga mitte rööbastelt mahajooksmisega.““
Kirjeldustõlge
Fotol: Piia Õispuu. Foto autor: Ken Mürk. PVC plaadile prinditud värvifoto. Formaat: A2 rõhtasendis (42x59,40cm). Foto kirjeldus: Sügis. Portreefotol keskealine, heledapäine naeratav naine. Tal on roosaka varjundiga sassoon poisipea ehk külgedelt lühikeseks pöetud, tukk veidi tõstetud. Hoolikas jumestus: tumedad kulmud ja pikad ripsmed, erkpunased huuled. Tema pea ja pilk on suunatud paremale. Piial on seljas tumeroheline, ümara kaelusega kleit. Erkpunane sall on ümber kaela, üks ots langeb ette vasakule rinnale ja teine ots üle õla selja taha. Kõrvas on väike, rippuv, läbipaistva kiviga kõrvarõngas. Foto taust on ühtlaselt hajutatud, udune. Naise taga näha hallikas asfalttee, vasakul ülekäiguraja valged jooned, taamal raagus põõsaste kogum. Tema selja taga, paremal, heleda fassaadi ja oranžikate ehisribadega kahekorruseline hoone.
