Eesti Puuetega Inimeste Koja täiendav arvamus Sotsiaalkomisjonile Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõule seoses Sotsiaalministeeriumi muudatusettepanekuga

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest eelnõu ettevalmistamise etapis. Positiivne, et seni ESF rahastusel olnud kaug- ja kirjutustõlke teenus kehtestatakse seaduses, mis tagab kurtidele ja vaegkuuljatele parema ligipääsu ühiskonda.

EPIKoja ei saa siiski nõustuda 29.10.2025 Sotsiaalministeeriumi poolse muudatusettepanekuga: paragrahvi 71 lõiget 5 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „Teenust saama õigustatud isik peab kümne päeva jooksul talle teenusekoha pakkumisest pakutava koha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest Sotsiaalkindlustusametit teavitama.“

Taust

Eelnõu ettevalmistamisel tegi Sotsiaalministeerium algselt ettepaneku kehtestada 7-päevane otsustustähtaeg erihoolekandeteenusele mineku kohta (senise fikseerimata tähtaja asemel). EPIKoda oli sellele vastu ning ministeerium võttis sätte eelnõust välja. 13.10.2025 kohtusime Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja AS-i Hoolekandeteenused esindajatega ning leppisime kokku, et kogu erihoolekandeteenuste järjekordadega seonduv vajab lisaselgitusi, kokkuleppeid ja arutelu. Selleks seati uus kohtumisaeg 10.11.2025, et otsida lahendusi, mis kiirendaksid inimeste suunamist teenustele, sh süsteemseid samme, mitte üksnes inimesele lisakohustuste panemist.  
28.10.2025 teatas Sotsiaalministeerium EPIKojale telefoni teel, et plaanib eelnõusse lisada 10-päevase otsustustähtaja, vaatamata eelnevale kokkuleppele arutada teemat ühiselt. Peame kahetsusväärseks, et viimasel hetkel esitati muudatusettepanek, millele sisuliselt reageerimiseks jäi ebapiisavalt aega ning muudatusettepanek tehti hoolimata partnerite vahelistest kokkulepetest. Kaasamise hea tava eeldab, et huvigruppide kaasamisel austatakse varasemaid kokkuleppeid ning jäetakse piisav aeg tagasiside andmiseks.

EPIKoja seisukoht

EPIKoda ei toeta 10-päevast otsustamistähtaega. On mõeldav määratleda mõistlik ajavahemik, mille jooksul inimene kinnitab teenuskoha vastuvõtmise, kuid seadus peab säilitama paindlikkuse. Oleme eelnõu menetluse algusest peale pakkunud kompromissina 14-päevast otsustustähtaega.

Põhjendused

• Risk sobimatu teenuse valikuks. Liiga lühike tähtaeg (nt 7–10 päeva) võib viia kiirustades tehtud otsuseni, mille tagajärjeks on teenus, mis inimese vajadustega ei sobitu, ning sellest kannatavad nii inimene, teenuseosutaja kui ka teised teenusel olevad inimesed.
• Praktilised takistused. Ainuüksi transpordi korraldamine teenuskoha külastamiseks võib võtta üle 10 päeva (mõnes omavalitsuses tuleb sotsiaaltransport broneerida vähemalt nädala jagu varem; pikemate sõitude puhul võib ooteaeg pikeneda).
• Andmete puudulikkus. Eelnõu seletuskirjas ei ole esitatud ülevaadet, kui kaua otsustamine tegelikult aega võtab; seega puudub tõendus, et 10-päevane tähtaeg saavutaks soovitud mõju.
• Perede tagasiside. Lapsevanemad on toonitanud, et eriti kaugel asuva teenuskoha või varasema kokkupuutekogemuse puudumise korral ei piisa otsuse tegemiseks vaid nädalast. Otsustamisel on väga määrav usaldus teenuseosutaja suhtes, mis on paljude erivajadustega inimeste suhtes suunatud vägivallajuhtumite taustal kannatada saanud.  Samuti võivad mitmed vaimse tervise eripärad eeldada mitut tutvumisvisiiti.
• Mõjuvad põhjused ja erandolukorrad. Otsustamise aja määramisel tuleb arvestada inimese enda ja tema hooldaja/eestkostja tervislikku seisundit (nt haiglasse sattumine, kodune ravi, vaimse tervise seisundi ägenemine) ning muid ettenägematuid asjaolusid.

Ettepanek

Juhul kui seadusandja kindel soov on tegeleda järjekordade teemat puudutava ühe aspektiga eraldi, palume sõnastada § 71 lõike 5 teise lause asemel: „Teenuskohast vastuvõtmise või sellest keeldumise otsusest teavitab inimene SKAd 14 kalendripäeva jooksul alates pakkumise tegemisest. SKA pikendab mõjuval põhjusel otsustusaega vastavalt inimese vajadusele.

Alternatiivne lahendus teenuseosutaja riskide maandamiseks

Kui ministeeriumi eesmärk on vähendada teenusekohtade „ootel hoidmise“ riski, pakume lahendusena, et kohe pärast inimese „jah“-otsust hakkab jooksma ka teenuse rahastamine (ehk suunamiskiri) kasvõi osaliselt. See võimaldaks teenuseosutajal teha inimese vastuvõtuks vajalikke ja olulisi ettevalmistusi tasustatult, sh panustada koostöösse perega, ja inimene peab teenusele jõudma nt 14 päeva jooksul suunamiskirja saamisest. Tegemist poleks “niisama” teenuseosutajale tasumisega, vaid sisuline tasustamine, et teenuseosutaja valmistuks koos inimesega ette sujuva teenusele saabumise.