28. mai on rahvusvaheline lihtsa keele päev
Aetikli autor: Kerttu Rakke, Vaimupuu keeletoimetaja
Alates 2020. aastast tähistatakse 28. mail Euroopas rahvusvahelist lihtsa keele päeva. Kuupäev on valitud ajaloost: just sel päeval 1988. aastal kirjutati alla rahvusvahelise intellektipuudega inimeste huvikaitseorganisatsiooni Inclusion Europe asutamisdokumendid.
Lihtne või selge?
Lihtne keel (ingl k Easy Language, easy-to-read language[1]; saksa k Leichte Sprache) on lihtsustatud keelekasutus, mille otsene sihtrühm on kerge intellektipuudega inimesed. Võrdluseks: selge keel (ingl k Plain Language; saksa k Klarsprache), mille eest seisab ka meie õiguskantsler Ülle Madise[2], on mõeldud täiesti tavalistele inimestele ning seda kasutatakse peamiselt juriidiliste tekstide „inimkeelde tõlkimiseks“. Selges keeles tekstide vajadust märgati Ühendkuningriikides, Kanadas ja USA-s juba pärast II maailmasõda, ent tõsisem tegutsemine algas 1960.-te lõpul. USA-s oli selge keele liikumise eestvedajaks president Richard Nixon, kes leidis, et kodanikud peaksid föderaalregistri dokumentidest aru saama.
Lihtsas keeles tekstide vajadust on igal pool märgatud selgest keelest hiljem. Selges keeles tekstid ei osutunud piisavalt arusaadavateks inimestele, kel on madalam vaimne võimekus – näiteks raskusi lugemise või loetust arusaamisega. Ühendkuningriikides alustati lihtsa keelega 1990-ndatel, ent Rootsis vaid mõni aasta pärast selge keele liikumise algust – juba 1968. a, kui ilmus esimene lihtsas keeles raamat[3]. Skandinaavias on lihtne keel algusest peale seotud inimõigustega: ka lugemisraskustega inimestel peab olema võimalus lugeda ja lugemisest rõõmu tunda. Sama liini on järginud ka Soome oma selkokieli arendamisel. Eestis on lihtsa keele (easy-to-read)maaletoojaks Eesti Vaimpuudega Inimeste Tugiliit, kes alates aastast 2003 on Inclusion Europe’i liige ja toimetanud Inclusion Europe’i dokumente lihtsast inglise keelest lihtsasse eesti keelde.
Inclusion Europe
Lihtsa keele liikumise eestvedajad on olnud erivajadustega inimeste organisatsioonid, kes näevad lihtsas keeles tekste kui üht ligipääsetavuse osa: lihtsas keeles tekst tähendab, et teksti sisu on arusaadav, nii-öelda moodsamas keeles – info on ligipääsetav. Üks mõjukamaid organisatsioone on Inclusion Europe, kes „seisab intellektipuudega inimeste ja nende perekondade võrdsete õiguste ja täieliku kaasamise eest ühiskonna kõikides aspektides“[4], sealhulgas selle eest, et oluline info oleks arusaadav ka intellektipuudega inimestele. 1997. aastal koostati suunised[5] lihtsas keeles (easy-to-read) tekstide loomiseks, millest on kasvanud välja lihtsa keele reeglid[6], mida kasutatakse ka Eestis (Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Vaimupuu, Eesti Puuetega Inimeste Koda jt erivajadustega inimeste organisatsioonid). Üks tähtsamaid ja erilisemaid reegleid on tekstide arusaadavuse testimine intellektipuudega inimestel: normintellektiga inimesel ei ole ju võimalik aimata, missugused sõnad või väljendid võivad keeruliseks osutuda. Alles siis, kui on järgitud kõiki reegleid, nii toimetamise kui ka testimise omi, võib lisada tekstile lihtsa keele logo. See logo on kasulik nii lihtsas keeles tekstide lugejatele kui ka teksti valdajale: logo annab garantii, et tekst on arusaadav, ent logo järgi on tekst ka kergemalt leitav, mis veebis tähendab suuremat loetavust ja rohkem klikke. Boonuseks on võimalik näidata, et teksti valdaja käib kaasas ligipääsetavuse nõuetega ning hoolib sellest, et tema infost saaksid kasu võimalikult paljud inimesed.
Rahvusvaheline lihtsa keele logo, Inclusion Europe (https://www.inclusion.eu/easy-to-read)
Inclusion Europe’i lihtsa keele reeglid ei tähenda, et tekste ei võiks lihtsustada oma suva järgi, aga sel juhul ei tohi kasutada lihtsa keele logo. Äris ja kaubanduses on ammu aru saadud, et pikka ja keerulist teksti ei viitsi keegi lugeda, suurem osa reklaamtekste ongi mõistetavad kõigile, ent logo kasutamine poleks siin kohane: lihtsas keeles tekst on mõeldud selleks, et lugemisraskustega inimesed saaksid teistega võrdselt ühiskonnas osaleda, mitte selleks, et teha emotsioonipõhiseid kulutusi[7].
Saksamaal ja Soomes on lihtsal keelel oma märgid ja loodud oma lihtsa keele reeglistik (Saksamaal on lihtsal keelel isegi teaduslik ja seaduslik alus[8]), mis sarnanevad Inclusion Europe’i reeglitele. Seetõttu ongi valitud lihtsa keele päevaks, kuigi päeva tähistamise mõte sündis Saksamaal, Inclusion Europe’i asutamiskuupäev. Eestis ei ole seda päeva varem tähistatud ja ilmselt toimub see ka tänavu vaikselt – lisaks mõnele postitusele sotsiaalmeedias süüakse mõnel pool ka ehk tükk kooki.
Vaimupuu tegevus
Vaimupuu meeskonnal on lihtsas keeles tekstide toimetamisel pikaaegne kogemus, tõsisemalt ja teadlikumalt oleme tegelenud sellega aastast 2017, kui hakkas välja kujunema võrgustik erivajadustega inimeste organisatsioonidest, kes olid huvitatud tekstide testimisest ja selleks ka võimelised (siin on äärmiselt oluline, et tegevusjuhendaja või õpetaja, kes testimist läbi viib, oleks eesti keeles tugev ning tunneks hästi ka oma hoolealuseid). Meeskonnatöö tähendab, et IE reegleid järgival lihtsas keeles tekstil ei saa olla ainult ühte autorit: siin annavad oma panuse keeletoimetaja, erinevad eksperdid ja testijad. Kui lihtsasse keelde on toimetatud kellegi autoritekst, on algne autor märgitud ka lihtsas keeles tekstis, ent lisatud organisatsioonide nimed, kes on teksti lihtsasse keelde toimetanud või seda testinud.
Vaimupuu toimetatud tekstidega saab tutvuda näiteks Õiguskantsleri veebilehel[9], mai lõpus peaks saama valmis ka uus Vaimupuu koduleht[10], kus on nii tekste lihtsas keeles kui ka infot lihtsa keele kohta. Lihtsas keeles tekstide laiem sihtrühm on kõik lugemisraskustega inimesed – lapsed, eakad, teismelised, eesti keele kui teise keele õppijad ning ka täiesti tavalised normintellektiga täiskasvanud, kes on harjunud infot kiiresti kätte saama. Intellektipuudega inimestele suunatud tekstid on oma neutraalse stiili tõttu üsna universaalsed, need võivad sobida nii lastele kui ka keeleõppijaile. Vastupidi aga ei sobi: lastele suunatud tekstid ei huvita intellektipuudega täiskasvanuid, keeleõppeks mõeldud tekstid on mõeldud normintellektiga inimestele. Lisaks ei sobi intellektipuudega inimestele ilukirjanduslikud vallatused ega sõnamängud, ka suurem osa metafoore mitte.
Aga arekeel?
Eesti keeles on alates 1997. aastast olemas termin arekeel, mis Sõnaveebi järgi on lihtsustatud, kergesti loetav ja mõistetav keel (nt lugema õppivate laste, erivajadustega inimeste tarvis)[11]. Liitsõna esiosa are (:areda:aredat, tähendus Sõnaveebi järgi: selge, selgesti eristatav, kindlate piirjoontega)[12] on valitud soome selko- eeskujul, et vajadusel saaks kergesti moodustada liitsõnu, nagu soomekeelsed selkokirja, selkotunnus, selkolehti (eesti keeles: lihtsas keeles raamat, lihtsa keele logo, lihtsas keeles ajaleht) jt. Paraku ei ole seda terminit oluliselt edasi arendatud, kuna puudub reaalne kontakt sihtrühmaga – nendega, kes lihtsas keeles tekste vajavad ja loovad. Mitte kusagilt pole leida arekeele reegleid ega ka soovitusi, kuidas teksti aredust hinnata. Nii ongi arekeel jäänud peamiselt sõnaraamatutesse, kust tehisaru abil nopivad selle välja ametnikud, kelle töölauale on ilmunud ligipääsetavuse nõuded, ning üritavad propageerida midagi, millest nad tegelikult aru ei saa.
Keeleteadlaste vaatest on arekeel ja lihtne keel üks ja sama, intellektipuudega inimeste organisatsioonide arust aga kaks ise asja – eriti häirib neid, et arekeel kui termin on tundmatu enamikule töötajatest ning arusaamatu kõigile klientidele. Arvestades, et lihtsustatud keelekasutus, ükskõik, kuidas seda ka ei nimetataks, peab soodustama paremat arusaadavust, sobib lihtne keel arusaadavalt sihtrühmale paremini. Termini juurutamist ei tohiks takistada asjaolu, et väljendit lihtne keel kasutatakse ka tavakeeles selge väljenduse sünonüümina, kuna ka teistes keeltes on see samamoodi.
Lahendus on olemas
Viimastel aastatel on ilmunud noorteraamatuid[13], mida nimetatakse arekeelseteks (sarnaseid andis välja tuhandevahetusel ka Eesti Keele Instituut). Need on tõlgitud soome keelest, mis juba algul on toimetatud üsna üldiste selkokieli reeglite järgi, ning kohe kindlasti ei vasta need Inclusion Europe’i reeglitele. Raamatud aga on raamatukogutöötajate sõnul populaarsed (olen ise küsinud) ning see näitab, et Eestis on ruumi nii lihtsale keelele kui ka arekeelele: neutraalsed tekstid, millel on informeeriv eesmärk ning mis on mõeldud eelkõige intellektipuudega inimestele, on lihtsas keeles, ilukirjanduslikud noorteraamatud aga arekeeles. See aitaks kaasa eelkõige noorte lugemisharjumuse arendamisele: kui arekeelt ei seostata erivajadustega, puudub sel ka eristav-sildistav maine, mis just teismeeas on äärmiselt oluline, et end teistega võrdväärsena tunda. Näiteks Saksamaal on loodud just taolise sildistamise vältimiseks Leichte Sprache Plus[14], mis jääb oma olemuselt lihtsa keele ja selge keele vahele.
Soovin Vaimupuu meeskonna nimel kõigile head lihtsa keele päeva!
[1] Nimetusi on rohkemgi, need siin on levinuimad.
[2] https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum
[3] Lihtsa keele ajaloost ja erinevate riikide lähenemisest sellele saab lugeda Ulla Vanhatalo ja Camilla Lindholmi toimetatud raamatust Handbook of Easy Languages in Europe, 660 lk, Frank&Timme 2021, ISBN 978-3-7329-0771-7.
[4] https://www.inclusion.eu/about
[5] Nomura, M., Skat Nielsen, G., & Tronbacke, B. (Toim). (2010). Guidelines for easy-to-read materials. International Federation of Library Association and Institutions. https://www.ifla.org/wp-content/uploads/2019/05/assets/hq/publications/professional-report/120.pdf
[6] Inclusion Europe. (2014). Ära kirjuta meie jaoks ilma meieta. https://easy-to-read.inclusion-europe.eu/wp-content/uploads/2014/12/EE_Methodology.pdf;
Inclusion Europe. (2017). Informatsioon kõigi jaoks. https://www.inclusion-europe.eu/wp-content/uploads/2017/06/EE_Information_for_all.pdf
[7] Seetõttu ei toimeta Vaimupuu reklaami- ega müügitekste, mille eesmärk on mõjutada lugeja ostueelistusi.
[8] Maaß, C. (2015). Leichte Sprache. Das Regelbuch. L1T Verlag.
[9] https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2023/lihtne-keel, https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2024/lihtne-keel, https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/lihtne-keel
[11] https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/arekeel/1/est
[12] https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/are/1/est
[13] Ehasalu, P. (31.01.2025) Lihtsast keelest rikka kirjanduseni. https://www.sirp.ee/lihtsast-keelest-rikka-kirjanduseni/; Ehasalu, P. (21.10.2025) Lihtne keel ei tähenda lihtsat sisu. https://www.opleht.ee/2025/10/lihtne-keel-ei-tahenda-lihtsat-sisu/
[14] Maaß, C. (2020). Easy Language – Plain Language – Easy Language Plus. Frank & Timme.
Kategooria: EPIKoda