Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside strateegilist partnerlust reguleeriva määruse muutmisele

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Täname seniste arutelude ja kaasamise eest. Leiame, et nii riigi- kui ka kolmanda sektori töötajate ressursside kokkuhoidmiseks ja mõistlikuks kasutamiseks on teatud juhtudel bürokraatiavabama otsetoetussüsteemi loomine positiivne muudatus. Ka senine arvamusartiklite nõude asendamine meediakajastuste, sh nt intervjuude ja meediale kommentaaride andmisega, laiendab vastava väljundnäitaja täitmise võimalusi.

Kuigi kaasatavate organisatsioonide miinimumtaset on hetkeseisuga plaanis oleva kärpe valguses langetatud, on meie eesmärk leida võimalused, nagu ka eelneval aastal, miinimumtasemest enamate organisatsioonide toetamiseks.

Nagu oleme ka varasemalt tagasisidestanud, siis me ei pea õigeks §34¹ lg 3 p 2 väljatoodut, mille järgi on riigipoolse rahastuse puudumisel omastehooldusest.ee veebiplatvormi haldamine EPIKoja kui strateegilise partneri kohustus. Oleme korduvalt öelnud, et ESF-i  rahastusel alguse saanud omastehoolduse veebipõhise infopunkti tööshoidmine peab olema rahastatud täiendavate vahendite eest. Ei ole õige ega õiglane, et täiendav ülesanne nähakse ette niigi mitmeid aastaid tõstmata eelarve sees, mis hetkeseisuga on 2027.aastast järgmiseks kolmeks aastaks isegi vähenemas.

Selgitame, et veebilahenduse tööshoidmine on mahukas töö ning selleks, et selle usaldusväärsus, aja- ja asjakohasus, külastatavus ja reaalselt tuge pakkuv funktsioon säiliks, tuleb seda järjepidevalt ka rahastada. Oleme saanud omastehooldusega seotud teemade tõstatamisele ja pildil hoidmisele väga palju positiivset tagasisidet, nii kodulehe kui ka sotsiaalmeedialehe külastatavus ja jälgijate arv on pidevalt kasvanud. Oleme veendunud, et tegemist on ka riigi vaatest väga vajaliku tegevusega. Palume omastehooldusest.ee veebilahenduse tööshoidmiseks näha ette täiendavad vahendid ning tagada omastehooldajate jätkusuutlik toetamine, jõustamine ja väärtustamine.

Kuigi määrus ei reguleeri partnerluste toetussummasid ega nende suurusjärke, soovime siiski rõhutada, et erinevate valdkondade vabaühenduste, sh puudega inimeste ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse, peab olema riigiline oluline valdkond, seda juba Põhiseaduse alusel. Oluline on kõikide seotud ministeeriumite õigeaegne kaasasolek ja piisav panus.

Nagu Vabaühenduse Liidu huvikaitsejuht Marcus Ehasoo on Postimehes ilmunud arvamusartiklis välja toonud, kui kärbime vabaühenduste rahastust, ei vähene ainult mõne organisatsiooni tegevustoetus. Väheneb ka ühiskonna võime märgata, sekkuda, aidata, esindada ja koos tegutseda. Vabakond ei ole kõrvaline ega pehme osa ühiskonnast. See on osa sellest, kuidas Eesti päriselt toimib. Kuni kõik töötab, tundubki loomulik, et keegi korraldab, märkab, aitab, esindab, päästab, nõustab, koondab kogukonda, seisab inimeste õiguste eest ja hoiab keerulised teemad avalikus arutelus. Ent see «keegi» ei teki iseenesest. Selle taga on inimesed, organisatsioonid, kogemused, suhted, teadmised ja usaldus. Need ei sünni üleöö ning neid ei saa kriisi saabudes kiirkorras hankega tellida.

Mõistame, et riigi eelarveolukord on keeruline, kuid puudega inimeste hääl peab poliitikakujunduses kuuldav olema ka kitsastes oludes.