Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine Riigikogu liikmete poole seoses erihoolekandeteenuste rahastamise toetamisega riigieelarve menetluse käigus

Eesti Puuetega Inimeste Koda juhib 2027. aasta riigieelarve menetluses tähelepanu
erihoolekandeteenuste kriitilisele rahavajadusele. Tunnustame, et Valitsus on otsustanud
suunata sotsiaalvaldkonna tugevdamiseks järgmise nelja aasta jooksul ligi 37 miljonit eurot
ning on nimetanud erihoolekannet üheks oluliseks rahastamise sihiks. Vahendite täpne jaotus
kujuneb riigieelarve menetluse käigus Riigikogus. Samal ajal rõhutame, et erihoolekandele
eraldatud summa vajab edasistel eelarveperioodidel kindlasti täiendavad vahendeid, kuivõrd
praegune olukord ei ole tekkinud aasta ega paari vältel, vaid on mitmekümne aasta pideva
alarahastuse ja vähese prioriteetsuse tulemus.

Erihoolekande rahastamise küsimus ei ole valik erinevate uute algatuste vahel. Tegemist
on teenustega inimestele, kelle abivajaduse on riik tuvastanud ning kellele on seadusega
ette nähtud õigus vajalikule abile. Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht on, et sellest
37 miljonist eurost tuleb võimalikult suur osa suunata erihoolekandeteenuste
rahastamisse.

Riigikohus andis 20. aprillil 2026 erihoolekande küsimuses selge õigusliku lähtekoha.
Kohus otsustas, et kui Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud inimese õiguse
erihoolekandeteenusele, ei õigusta raha või teenuskohtade puudus inimese abita jätmist.
Riigikohus rõhutas, et riik peab planeerima erihoolekandeks piisavalt raha, et täita
põhiseadusest, seadustest ja tehtud haldusotsustest tulenevaid kohustusi. See tähendab,
et erihoolekande rahastamine ei saa olla poliitiliste prioriteetide küsimus – see on
seadusest tulenevate riigi enda kohustuste täitmise küsimus.

Erihoolekande kättesaadavuse probleem on pikaajaline ja ulatuslik. Riigikontrolli
andmetel suurenes erihoolekande järjekorras olevate inimeste arv aastatel 2018–2024
ligi kaks korda, samal ajal kui teenuskohtade arv vähenes. 2026. aasta alguses ootas
ainuüksi ööpäevaringset teenuskohta 807 inimest. Septembris Riigikogus üle antud 31
parlamendiliikme avalduses toodi välja, et erihoolekandeteenuste järjekorras on kokku ligi
2200 inimest ning ööpäevaringse erihoolekande järjekorras üle tuhande inimese. Avaldusele
kirjutasid alla eri parlamendierakondade, sh koalitsiooni ja fraktsioonitud saadikud.

Kui erihoolekandeteenus ei ole kättesaadav, jääb vastutus inimese lähedastele või püütakse
tema vajadusi katta teenustega, mis ei ole selleks mõeldud – näiteks üldhoolduse või
tervishoiuteenustega. See tähendab lähedaste palgatööl töökoormuse vähendamist või
tööturult lahkumist ning kulude kasvu tervishoiusüsteemis, näiteks psühhiaatrilises ravis.
Samuti vähenevad lähedaste tööturult eemale jäämise korral maksutulud ning suureneb risk,et pikaajaline hoolduskoormus kahjustab ka lähedaste tervist ja iseseisvat majanduslikku
toimetulekut, suurendades survet toetustele, tervishoiule.

Eesti Puuetega Inimeste Koda peab seetõttu vajalikuks, et 2027. aasta riigieelarve
menetluses suunataks valitsuse kavandatud ligi 37 miljonist sotsiaalvaldkonnale
mõeldud eurost võimalikult suur osa just erihoolekandeteenuste rahastamisse.
Rõhutame, et inimestel, kelle suhtes riik oma kohustusi ei täida, on Riigikohtu otsuse
valguses õigus nõuda kohtu kaudu saamata ja osutamata teenuste eest kahjuhüvitist
ning see võib tähendada riigile juba 2027.aastast miljonitesse ulatuvaid nõudeid.
Kahjuhüvitise maksmisele lisaks peab riik tagama inimesele ka erihoolekande
teenuskoha.

Viimase aasta jooksul on erihoolekande probleemidele tähelepanu juhtinud nii Riigikontroll,
Riigikohus, Sotsiaalministeerium, teenuseosutajad, puuetega inimeste organisatsioonid,
lähedased kui ka eri erakondadesse kuuluvad Riigikogu liikmed.

2027. aasta riigieelarve menetluses ei otsustata ainult erihoolekande lisaraha üle, vaid
selle üle, kas riik täidab oma seadusest ja Riigikohtu lahendist tulenevaid kohustusi
inimeste ees, kelle õigus vajalikule riigi poolt tagatud abile on juba tuvastatud ning kes
ka Põhiseaduse alusel on riigi erilise hoole all.