Postimees. Tuuli Seinberg (EPIKoda) ja Annika Oja: Kõik osalised peavad vastutama, et inimesi ei pandaks enam ohtu puuduliku terviseinfo tõttu

• Patsiendi jaoks on oluline, et tema haiguslugu oleks infosüsteemis õigel ajal ja korrektselt.
• Praegu tuleb eraldi esitada tervisekassale arve ja saata epikriis tervise infosüsteemi.
• See on nii sotsiaalministeeriumi, tervisekassa, terviseameti kui ka iga teenusepakkuja vastutus.

Tervishoiuteenuste tulemus- ja kvaliteedipõhises rahastusmudelis tuleb selgelt määratleda ka terviseandmete kvaliteedinõuded, kirjutavad Annika Oja ja Tuuli Seinberg.

Hiljutine riigikontrolli audit tõi välja, et patsientide terviseinfo on Eestis sageli puudulik: teave on ebatäpne või raskesti mõistetav ning dokumente esitatakse tervise infosüsteemi hilinenult või üldse mitte. Kuigi sellistest puudustest tulenevad otsesed ravivead on harvad, ohustab kehv andmekvaliteet ravi järjepidevust, tekitab inimestele põhjendamatuid raskusi ja piirab ligipääsu sotsiaaltoetustele. Lisakoormus ja -kulu langeb ka tervishoiutöötajatele ning riigiasutustele. 

Eesti Patsientide Liit (EPL)  ja Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK) on riigikontrolli hinnanguga nõus – leiame, et seotud asutused ja osalised peavad jõulisemalt seisma selle eest, et raviasutused oleksid patsientide andmete sisestamisel vastutustundlikumad ja korrektsemad, vajalikud süsteemi- ja tehnilised muudatused saaksid võimalikult kiiresti tehtud ning tervishoiuteenuse tulemus- ja kvaliteedipõhine rahastamissüsteem paika. See on nii sotsiaalministeeriumi, tervisekassa, terviseameti kui ka iga teenusepakkuja vastutus.

Täpne info on teinekord lausa elutähtis

Patsiendi jaoks on oluline, et tema haiguslugu oleks tervise infosüsteemi õigel ajal ja korrektselt sisestatud. See on tähtis alusdokument näiteks puuet taotlema asudes või kasvõi elukindlustuse olemasolul kindlustusettevõttega suheldes. Kui töövõime hindamise või puude raskusastme määramise aluseks olevad terviseandmed on ebapiisavad või vastukäivad, halvendab see inimeste võimalusi saada vajalikke sotsiaaltoetusi ja -teenuseid.

Kui epikriis on täidetud puudulikult või pole seda üldse esitatudki, võib see otseselt mõjutada ka patsiendi ravitulemusi näiteks ootamatult haiglaravile või eriarstile sattumisel. Eesti Puuetega Inimeste Koja kogemusel toovad puudulikud terviseandmed sageli kaasa patsiendi jaoks ebaproportsionaalse tõenduskoormuse, võimalikud vaided sotsiaalkindlustusameti või töötukassaga ning keeruka asjaajamisteekonna, kus on lihtsam käega lüüa kui enda õiguste eest võidelda.

Ettepanek

Tervishoiuteenuse pakkujaid tuleb senisest palju rohkem teavitada ja koolitada ning tulemus- ja kvaliteedipõhises tervishoiuteenuste rahastusmudelis tuleb selgelt määratleda ka terviseandmete kvaliteedinõuded.

Praegu on raviasutuse jaoks tervisekassale arve esitamine ja epikriisi tervise infosüsteemi saatmine eraldiseisvad protsessid. Samas on tervisekassa põhimõtteliselt kindlustusselts, mis ei tohiks rahva rahaga hoolimatult ümber käia ning seda kontrollimatult jagada teenuse sisulisest kvaliteedist hoolimata.

Tervishoiuteenuse osutajal on patsiendi andmete dokumenteerimiskohustus, seda reguleerib peamiselt tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja tervise infosüsteemi põhimäärus, kus sedastatakse selgelt, millised andmed ja kui kiiresti need infosüsteemi peavad jõudma. Seda on oluline meelde tuletada nii arsti, õe kui ka patsiendi seisukohast. 

Sotsiaalministeeriumi poolt saadeti riigikontrollile ka vastus, kus öeldi, et soovitused on juba töös. Nii Eesti Patsientide Liit kui Eesti Puuetega Inimeste Koda toetavad terviseandmete kvaliteedi tõstmiseks vajalikke muudatusi ja loodavad kiirele ja tõhusale koostööle.

Seni, kuni muudetakse süsteeme, saavad aga muudatustega alustada juba kõik tervishoiuteenuse pakkujad – selleks on vaja lihtsalt teadvustada, kui mitmes aspektis on patsiendi jaoks olulised korrektsed ja kvaliteetsed terviseandmed. Mõni kirjutatud või kirjutamata jäänud rida võib mõjutada ühe inimese kogu elu.

Avaldatud 13.01.2026 Postimehes: ANNIKA OJA JA TUULI SEINBERG ⟩ Kõik osalised peavad vastutama, et inimesi ei pandaks enam ohtu puuduliku terviseinfo tõttu