Arvamus Riigikogu sotsiaalkomisjonile Tervishoiuteenuste korraldamise seaduseja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 951 SE kohta

EPIKoda toetab Tervisekassa andmekogu, retseptikeskuse ja tervise infosüsteemi liitmist.
Patsient võidab, kui andmeid sisestatakse üks kord ja need on raviks paremini kättesaadavad.
Liitmine teeb aga ühe päringuga kättesaadavaks senisest terviklikuma pildi inimese tervisest,
nii diagnoosid, raviarved, ravimid kui töövõimetuse. Mida rohkem andmeid on ühes kohas,
seda selgemalt peab seadus ütlema, kes neid tervishoiust väljaspool näeb.

Eelnõu seda ei ütle ning tervishoiuväliste asutuste juurdepääs jääb samale üldisele alusele nagu
praegu, ehkki 2026. aasta sündmused näitasid, et praegune alus ei kaitse patsienti
piisavalt. Kroonilise haigusega või puudega inimene ei saa tervishoiuteenustest loobuda, ent
kui patsient ei saa usaldada seda, et arstile räägitu jääb arsti ja tema vahele, võib ta jätta olulise
ja tundliku teabe jagamata. See võib omakorda kaasa tuua nii otsese kui kaudse tervisekahju.
Seega on terviseandmete konfidentsiaalsus mitte üksnes privaatsuse küsimus, vaid otseselt
seotud ka ravikvaliteedi ja patsiendiohutusega.

Probleemid ja ettepanekud patsiendi vaatest:

1. Juurdepääsu saajate ring on lahtine (TTKS § 59³ lg 7). “Muudel isikutel on juurdepääs
   […], kui see õigus tuleneb seadusest.” Selle sätte alusel võib iga teine seadus avada
   terviseandmed uuele asutusele, ilma et TTKS-is midagi muutuks. Patsient ei saa teada, kes
   tema andmeid näeb, sest eelnõu ei anna täielikku ega ammendavat ülevaadet kõigist
   isikuandmetele juurdepääsu võimalikest saajatest.
   Ettepanek: Piirata lõike 7 kohaldamist nõudega, et muu seadus peab nimetama konkreetse
   andmesaaja, ülesande ja andmekoosseisu.
2. Süüteomenetluses puudub sõltumatu kontroll (lg 5 p 4). Andmeid antakse välja “süüteovõi kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks”. Kohtu luba ei nõuta ja andmete koosseisu ei
   piirata. Säte kehtib ka väärteomenetluses. Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalmenetluse
   seadustiku eelnõu näeb samas ette prokuratuuri taotluse ja eeluurimiskohtuniku loa.
   Ettepanek: Sätestada, et terviseandmeid võib süüteomenetluses väljastada üksnes pädeva
   menetleja põhjendatud taotluse alusel, kohtuliku kontrolli korral ja menetluseks vältimatult
   vajalikus ulatuses.
3. Eesmärk ja andmekoosseis on määratlemata. Terviseameti ja Ravimiameti juurdepääs
   on seotud järelevalvemenetlusega, kuid eelnõu ei piira selles sättes piisavalt selgelt, milliseid
   andmekategooriaid ja millises ulatuses võib konkreetse menetluse korral töödelda Kohtutäitur
   vajab töövõimetushüvitise arestimiseks hüvitise suurust, mitte diagnoosi.
   Ettepanek: Piirata Terviseameti, Ravimiameti ja Andmekaitse Inspektsiooni juurdepääs
   konkreetse järelevalvemenetluse ja selleks vajalike andmetega. Kohtutäiturile väljastada ainult
   töövõimetushüvitise olemasolu ja suurus.
4. Patsient ei saa juurdepääsu keelata ega sellest teada. Eelnõu ei sätesta seaduse tasandil
   piisavalt selgelt, millised juurdepääsud tuleb logida, kui kaua logisid säilitatakse, kellele logid
   kuvatakse ja millal tuleb patsiendile juurdepääsust teavitada

Ettepanek: Sätestada seaduses iga päringu logimine, logi nähtavus Terviseportaalis ka
menetlejate päringute puhul ning automaatne järelteavitus, mida võib kohtu loal edasi lükata
kuni kuus kuud.
Erakindlustusandjad ja apteegid saavad liiga laia juurdepääsu. Liikluskindlustuse
seaduse § 75 lg 7³ ja vastutuskindlustuse seaduse § 21 lg 3¹–3³ annavad kindlustusandjale
raviarve, töövõimetuslehe, retsepti ja meditsiiniseadme kaardi andmed. Ajavahemikku ei
piirata ja juurdepääs pole seotud konkreetse kahjujuhtumiga. Raviarve näitab diagnoosi ja
teenust, seega näeb kindlustusandja ka varasemaid haigusi. Apteegi juurdepääs ei ole seaduse
tekstis seotud patsiendi pöördumisega.
Ettepanek: Siduda kindlustusandja juurdepääs konkreetse kahjujuhtumi, põhjendatud
ajavahemiku ja vajalike andmeväljadega. Apteegil olgu juurdepääs ainult siis, kui patsient
pöördub apteeki.

Kokkuvõtteks
Patsient peab teadma, kes tema andmeid näeb, kes andmete nägemise õiguse ja vajaduse üle
otsustab ja kuidas inimene teada saab, kes tema andmeid vaatab. Peab olema üheselt määratud,
kes, mis eesmärgil ja millises ulatuses patsiendi andmeid kasutada saab. Patsient peab
arusaadavalt nägema, kes tema andmeid vaatas ja mis alusel, saama küsida lihtsal viisil
selgitust ning vaidlustada põhjendamatu ligipääsu. Vigaste andmete parandamiseks peab
olema selge kontakt, vastutaja ja tähtaeg. See on eriti oluline kroonilise haigusega inimesele,
kelle raviotsused tuginevad aastate jooksul kogutud andmetele. Ka tervishoiutöötaja
töökoormuse vähenemine peab olema tõendatud. Kui arst peab samu andmeid mitmesse
süsteemi sisestama, jääb patsiendile vähem aega. Vajalikud ühendused ja nende rahastus
peavad valmima koos muudatusega.
Enne rakendamist tuleb määrata mõõdetavad eesmärgid ning avaldada tegelikud kulud ja
tulemused 12 ja 24 kuu järel, muuhulgas see, kas vähenes korduv andmesisestus ja tarbetud
kordusuuringud, suurenes patsiendile jääv aeg ning paranes andmete kvaliteet ja ravi ohutus.
Saadav kasu peab õigustama kogu pikaajalist kulu. Palume tagasisidet, milliste ettepanekutega arvestati ja millistega mitte ning mis on võimaliku
mittearvestamise põhjused.