EPIKoda pöördus Kultuurikomisjoni poole
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos võrgustikuga töötab selle nimel, et teenused ja keskkonnad oleksid kaasavad ja ligipääsetavad kõigile, sh puudega inimestele, kelle jaoks on olulised nii füüsilise- kui inforuumi lahendused, ning kaasav ja arvestav suhtlemine.
Pöördume teie poole seoses rahvaraamatukogu seaduse eelnõuga. Hindame väga, et eelnõu seletuskiri ütleb selgelt, et rahvaraamatukogu ruumid ja teenused peavad olema ligipääsetavad ning ligipääsetavust mõistetakse laiemalt kui ainult füüsilist ligipääsetavust (elu- ja infokeskkond, teenused, info). Samuti viidatakse elukaareülesele vaatele ning tuuakse esile erinevaid ligipääsetavuse sihtgruppe nagu erivajadustega inimesed, vanemaealised, lapsed, väikelaste vanemad ja ajutise vigastusega inimesed. Raamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise otsuste ettevalmistamisse tuleb kaasata kohalikud elanikud ning seletuskiri nimetab avalikke koosolekuid, küsitlusi, teenusedisaini töötubasid, fookusgruppe ja digikanaleid.
Ligipääsetavuse põhimõtteid järgides tuleb raamatukogu teenust pakkudes arvestada kogu kasutajateekonnaga, näiteks kuidas saadakse infot, kuidas liigutakse hoones, kuidas leitakse üles teenused, kuidas suheldakse töötajaga, aga ka andmekogud, e-laenutus ja koduteenindus. Seega raamatukogude ligipääsetavus hõlmab endas vähemalt:
- ligipääsetavat teekonda ühistranspordipeatusest ja lähimatest tähistatud parkimiskohtadest sissepääsuni,
- puudega isikutele tähistatud parkimiskohti,
- astmevaba sissepääsu või praktikas toimivat alternatiivset lahendust,
- selget viidastust ja inventari kontraste,
- taktiilseid ehk kombatavaid lahendusi vastavalt vajadusele, sh juhtteid,
- induktsioonsilmust või muid kuulmislangusele olulisi ligipääsetavaid lahendusi;
- lihtsas keeles, heliliselt jm ligipääsetavas vormingus teavet, mh infot laenutuste ja protseduuride kohta,
- veebilehe, andmekogu ja e-teenuste ligipääsetavust,
- töötajate valmisolekut suhelda erinevate vajadustega inimestega.
1. Üldine kaasamistava ei taga inimeste osalemist, kes vajavad ligipääsetavat sisu ja infot. Soovime teada, milles seisneb ligipääsetavuse parandamine rahvaraamatukogudes? Arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel number 2 toob suhtlemise all välja nii erinevaid keeli, visuaalset teksti, reljeefset kirja, kompimise teel tajutavaid suhtlusvahendeid, hääl ettelugemist, lihtsat keelt, viipekeeli, ligipääsetavat tehnoloogiat jne. Eelnõu seletuskiri puuetega inimesi selles osas välja ei too.
Muudatuste hulgas on muuhulgas oluline pöörata tähelepanu nägemispuudega inimeste ehk pimedate ja vaegnägijate raamatukoguteenuse arendamisele, järjepidevusele ja rahastusele, sest tegemist on peamise ja ühe olulisima riikliku kultuuri- ja infoteenusega. Eelnõu seletuskiri ei too välja arenguid ega raamatukogude kulusid ligipääsetavate formaatide tootmiseks või digiteenuste ligipääsetavuse osas, kuigi andmekogude ja e-kataloogi arendus on eelnõus kesksel kohal. Digiteenuste ligipääsetavust peavad testima kasutajad. Selleks on vajalik võtta arenduse alguses ja järgnevalt erinevates etappides ühendust Eesti Pimedate Liidu või mõne teise puudespetsiifilise organisatsiooniga, kes pakub ligipääsetavuse testimist kasutajatega, et rakenduslik tasand tagaks tegelikud vajadused ja praktilise ligipääsetavuse kõikides süsteemides. On äärmiselt oluline arvestada Eesti Pimedate Liidu ettepanekute ja pöördumisega täiendades eelnõu nii halduslepingu, järelevalve, arendustegevuste kui rahastuse osas selgelt püsiva riikliku ülesandena.
2. Soovime teada, kuidas tagatakse avalike kaasamisürituste ligipääsetavus? Soovime, et eelnõu täpsustaks, et kohalike elanike kaasamine peab hõlmama ka puudega inimesi ja nende esindusorganisatsioone. Lisaks füüsiliselt ligipääsetavale hoonele, tuleb arvestada ligipääsetaval kujul info pakkumisega, mh korralduses (nt slaidide ettelugemine, kirjeldamine ja ette saatmine), viipekeeletõlke, silmusvõimendi, kirjelduste pakkumine kohtumiste korraldamisel.EPIKoda koos partnerorganisatsioonidega on valmis nõustama korralduslikes küsimustes ligipääsetavuse teemal laiemalt ja valmis aitama luua tingimused, et erinevate vajadustega inimesed saaksid raamatukogudest rõõmu, kasu ja positiivset osalemiskogemust.
3. Lisaks soovime teada, kuidas hindavad KOV-id, kas raamatukogude ruumid ja teenused on ligipääsetavad, sest ligipääsetavus peab olema tagatud suhtumuslikul, korralduslikul, digiteenuste ja füüsilise keskkonna tasandil.
Raamatukoguvõrgu paindlikkus võib tähendada ka teenuse kadumist. Eelnõu annab KOV-idele paindlikumad võimalused raamatukoguvõrku korraldada, lähtudes elanike arvust, asustustihedusest, asustusstruktuurist ja kohalike elanike vajadustest. Seletuskiri rõhutab, et ükski paikkond ei tohi jääda teenindusest välja ning ruumid ja teenused peavad olema ligipääsetavad. Juhime tähelepanu, et kui haruraamatukogu asemele pakutakse rändraamatukogu, teeninduspunkti või digilahendust, siis tegelik kasutatavus võib halveneda just neile, kes sõltuvad lähedal asuvast, tuttavast ja füüsiliselt ligipääsetavast kohast. Näiteks toob Ligipääsetavuse rakkerühma aruanne välja selgelt ja tänaseni lahendamata probleemkohti transpordi valdkonnas, mis võib takistada külastada raamatukogu mujal. Raamatukoguvõrgu ümberkorraldamisel tuleb kohustada KOV-i hindama mõju puudega inimestele, eakatele, ühistranspordist sõltuvatele inimestele, lastele ja madalama digipädevusega elanikele. Teenuse säilimist aga hinnata selle järgi, kas teenus on praktikas kasutatav, ning teha mõistlikud kohandused ka siis, kui vajajaid on vaid 1 inimene. Paindlikud lahendused on alati teretulnud, oluline on, et nende loomisel ja pakkumisel mõeldakse läbi ja arvestatakse erinevate vajadustega inimeste osa saamisega.
Oleme valmis kaasa mõtlema ja arutama, oma küsimusi ja mõtteid täpsustama.