EPIKoja pöördumine Rahvusringhäälingu poole ligipääsetavuse info kajastamise osas

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) kogu oma laia võrgustikuga töötab selle nimel, et teenused ja keskkonnad oleksid kaasavad ja ligipääsetavad kõigile, sh puudega inimestele, kelle jaoks on olulised nii füüsilise- kui inforuumi ligipääsetavus ning kaasav ja arvestav suhtlemine teeninduses.

Eesti Rahvusringhääling on teinud märkimisväärseid samme, et tagada teenuse ligipääsetavus võimalikult suurele osale elanikkonnast. Tunnustame näiteks automaatsubtiitrite kasutuselevõttu, tantsu- ja laulupeo ülekannete või Vabariigi Presidendi kontsertaktusele ligipääsetava ülekande teostamist, samuti täname ühtekuuluvuskontserdi ülekannete eest. Pöördume teie poole seoses teemaga, mis puudutab ERR-i uudisteportaalis jagatavat ligipääsetavate lahenduste infot ja esitlusviise.

Juhime tähelepanu, et täna ei ole kergesti leitav info, mis puudutab erilahendusi või nende kasutamist. ERR-i ligipääsetavuse info peab olema kodulehel esitatud viisil, mis on kasutaja jaoks loogiline ja kergesti leitav. Näiteks seab EN ligipääsetavuse direktiiv esile kasutajamugavust ning rõhutab, et ligipääsetavust kajastav info oleks esimene või teine element, mida ekraanilugeja fookusesse võtab. Asjaolu muudab vajaliku info leidmise pimedatele, kes kasutavad ekraanilugejaid, põhjendamatult keeruliseks.

Esitatud infotekstis on segamini vaegkuuljate subtiitrid, tõlkesubtiitrid (helilised subtiitrid), automaatsubtiitrid ja viipekeel, mis on väga erinevatele kasutajagruppidele suunatud lahendused, kuid mida tegelikkuses võivad kasutada kõik. Tekst hüppab info esitamise vahel nii, et lugejal on raske aru saada, mis asi milleks mõeldud on.

Toome siinkohal välja, et automaatsubtiitreid kasutavad väga erinevad inimesed ja erinevates olukordades, sealhulgas näiteks pere keskel televiisorit vaadates, kui keegi soovib samaaegselt ka vestluses osaleda. Soovitame kaotada ära info, et automaatsubtiiter on ainult „vaegkuuljatele“ suunatud. Vaegkuulja on kuulmislangusega inimene, kuid automaatsubtiitrite kasutajaskond on märksa laiem.
Leht ei kajasta piisavalt nägemispuudega inimestele mõeldud lahendusi. Näiteks puudub selge ja ülevaatlik teave kirjeldustõlkega saadete ja sarjade kohta ning terminoloogiliselt ei tehta piisavalt vahet pimedate ja vaegnägijate vajadustel, kuigi tegemist on erinevate kasutajagruppidega. Kui pimedad inimesed vajavad sageli kirjeldustõlget ja helilisi lahendusi, siis vaegnägijad võivad lisaks või alternatiivina vajada hoopis suuremat kirja, paremat kontrasti, sisu suurendamise võimalusi vms. Seetõttu oleks sisuliselt täpsem rääkida laiemalt nägemispuudega inimestest, mitte käsitleda kogu sihtrühma ühtse rühmana.

Ligipääsetavuse infos on kohati liiga palju tehnilist infot läbisegi põhisisuga. Näiteks “hollandi keele” selgitus on oluline, aga praegusel kujul mõjub see segadust tekitavalt. Lugeja peab ennekõike saama selge vastuse, et millised lahendused on olemas, kus neid kasutada saab või kuidas need sisse lülitada.

Peame oluliseks, et kogu vastav sisu vaadataks üle koostöös sihtgruppide esindajatega ning sellest koostataks lisaks lihtsas keeles kokkuvõte. Näiteks võib lihtsas keeles olla eraldi selgitatud, kuidas automaatsubtiitreid või muid lahendusi sisse lülitada, kust leida kirjeldustõlkega sisu ning milliseid võimalusi ERR üldse pakub. Lihtsas keeles info peaks olema kodulehel selgelt leitav ja tähistatud vastava märgistusega. Teeme ettepaneku, et teksti toimetaks lihtsa keele toimetaja (nt MTÜ Vaimupuu), tegemist on tasulise tööga.

EPIKoda teeb järgmised ettepanekud:
• teha lahenduste uuendused ja sisu ümberkorraldused koostöös puuetega inimestega, keda valitud lahendused enim mõjutavad,
• tõsta ligipääsetavuse info ERR-i kodulehel selgemini esile, et see oleks kiiresti leitav ka ekraanilugeja kasutajale,
• korrastada ligipääsetavust puudutava info struktuur nii, et erinevad lahendused oleksid üksteisest selgelt eristatavad,

• kasutada terminoloogiat, mis vastab lahenduste sisule ja sihtgruppide tegelikele vajadustele,
• täiendada infot nägemispuudega inimestele mõeldud lahenduste kohta, sealhulgas kirjeldustõlkega saadete ja sarjade osas,
• pakkuda infot eesti viipekeeles, lisades kodulehele video vastava ligipääsetavuse info kohta,
• koostada kogu olulisest infost ka lihtsas keeles ülevaade, mis oleks kodulehel eraldi ja selgelt leitav, koostöös lihtsa keele organisatsiooniga.