Tööhõive

Töötukassa hindab töövõimet ning pakub teenuseid, mis aitavad ennetada töötust ning toetada tervisest tulenevate takistusega inimesi hariduse- ja tööelus. Alates 16. eluaastast hinnatakse, milline on inimese võimekus siseneda tööturule ja millised võimalused on tal seal edukalt toimida.

Terviseprobleemidest tingituna on Sul võimalus pöörduda Töötukassasse, et hinnata milline on võimekus siseneda tööturule. Töövõime hindamise otsuse alusel on õigus saada töövõimetoetust.

Loe lähemalt Töötukassa toetusest.

Ajakulu vähendamiseks saab taotleda Töötukassast ühekorraga nii puude raskusastme tuvastamist kui töövõime hindamist, täites ühistaotluse.

Hindamiseks valmistumine

Enne hindamise taotlemist on oluline, et oleksid viimase kuue kuu jooksul külastanud pere- või eriarsti, kes kirjeldab töövõime hindamiseks vajalikud terviseandmed ja sisestab need e-tervise süsteemi. Kindlasti tasub arsti informeerida, et plaanid töövõime hindamist taotleda, nii oskab ka arst pöörata tähelepanu just vajaminevatele terviseandmetele.

Töövõime taotlemine

Töövõime hindamiseks tuleb Töötukassale esitada taotlus, milles tuleb kirjeldada oma tegutsemisvõimet ja piiranguid erinevates tegevustes. Küsimused puudutavad liikumist, käelist tegevust, oskusi, suhtlemist ja palju muud. Võimalik on lugeda lihtsa keele kokkuvõtet töövõime hindamisest siit.

Töövõime hinnangu koostamine

Hinnangu töövõime osas teeb ekspertarst, kes ei ole töötukassa töötaja. Ekspertarst hindab töövõimet taotluse ja terviseandmete põhjal, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt.

Visiidipõhine hindamine

Kui mingil põhjusel ei ole dokumentide põhjal võimalik töövõimet hinnata, võib ekspertarst kutsuda teid enda juurde visiidile. Oluline on teada, et ekspertarst ei diagnoosi ega ravi – sellega tegeleb raviarst.

Ekspertarstiga silmast silma kohtumisel on teil võimalik oma taotluse vastuseid selgitada. Vastuvõtul vestleb ekspertarst teiega, teeb tegevusvõime teste ja vajadusel kaasab töövõime hindamiseks spetsialistide meeskonna.

Töövõime hindamise otsus

Dokumentide ja vajadusel ka visiidipõhise hindamise tulemusena koostab ekspertarst töötukassale arvamuse, mille põhjal tehakse töövõime hindamise otsus. Töövõime hindamise metoodikaga on võimalik lähemalt tutvuda siin.

Otsuse järgi määratakse:

• töövõime on olemas;
• töövõime on osaline;
• töövõime puudub.

Kui Töötukassa on Sinu töövõime hinnanud osaliseks või puuduvaks, väljastatakse Sulle plastikkaart, mis kehtib koos isikut tõendava dokumendiga.

Töövõimekaart  annab õiguse ka mitmesugusteks soodustusteks. Küsi julgelt erinevates ettevõtetes, kas neil on osalise või puuduva töövõimega inimestele soodustusi.

Soovitused töövõime hindamise taotlemiseks:

• Külasta pere-või eriarsti vähemalt 6 kuud enne töövõime hindamist ning ütle, et plaan on pöörduda Töötukassasse töövõime hindamisele. Kirjelda arstile terviseisundist tulenevaid takistusi.
• Juhul kui oled juba arsti(de) juures käinud, kuid terviseportaalis andmed puuduvad, võta ühendust pere- ja/või eriarstiga, kes on kohustatud vastavad andmed portaali lisama. Ütle arstile, et andmed on vajalikud töövõime hindamiseks.
• Kui andmed olemas, siis esita taotlus töövõime tuvastamiseks Töötukassasse. Võta taotluse täitmise jaoks aega, sest taotlus on mahukas (varu aega 1–1,5 tundi). Töövõime hindamise taotluse saad esitada Töötukassa iseteenindusportaalis, Töötukassa maakondlikus osakonnas juhtumikorraldaja abiga, elektroonilise taotlusvormiga (digitaalselt allkirjastatult) e-posti teel Töötukassa maakondlikus osakonnas juhtumikorraldaja abiga või paberkandjal (allkirjastatuna) tavapostiga maakondliku osakonna üldisel postiaadressil.
• Juhul kui otsus ei rahulda, on võimalik otsuse peale esitada vaie 30 päeva jooksul. Vaide esitamisest saad lugeda rohkem siit.

Töövõime hindamise otsuse alusel on õigus saada töövõimetoetust. Töövõime toetuse summa erineb kuude lõikes, kuna seda makstakse päevamäära alusel. See tähendab, et näiteks 30-päevases kuu eest on toetus väiksem kui 31-päevase kuu eest.

Alates 1. aprillist 2025 on töövõimetoetuse päevamäär 21,74 eurot, millest makstakse:

osalise töövõime korral 57% (12,3918 eurot päevas, keskmiselt 371,75 eurot kuus);

puuduva töövõime korral 100% (21,74 eurot päevas, keskmiselt 652,20 eurot kuus).

Kui brutosissetulek oli töövõimetoetuse arvestamise kuule eelnenud kalendrikuul suurem kui 90-kordne päevamäär (1956,60 eurot), vähendatakse toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool teie sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

Töötutoetus on riigi makstav rahasumma, mis on mõeldud töö kaotanud inimesele toimetulemiseks ja põhivajaduste katmiseks. Töötutoetust saavad inimesed, kes on registreeritud töötuna, kelle ühe kuu netosissetulek on alla 410,13 euro ja kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega.

Teil on õigus töötutoetusele, kui

– olete töötuna arvele võetud;

– teie ühe kuu netosissetulek (nt stipendium, renditulu, vanemahüvitis) on väiksem kui 410,13 eurot. See summa on saadud töötutoetuse päevamäära (13,23 eurot) korrutamisel 31-ga. Netosissetulekule võib lisanduda ajutise töötamise ehk tööampsu eest makstav tasu, kui see jääb ühes kalendrikuus alla 354,40 euro (tööturumeetmete seaduse § 11 lg 3). Vt ka lisateavet Töötukassa kodulehelt alamrubriigist „Sissetulek töötutoetuse ajal“;

– olete töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva töötanud, hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega (nt õppimine, aja-, asendus- või reservteenistus) või muu tegevusega, mille puhul ei saa eeldada, et te töötuna arvelevõtmisele eelneva aasta jooksul töötasite (nt alla kaheksa-aastase lapse kasvatamine, haiglaravil või vangistuses olemine). Vt ka lisateavet Töötukassa kodulehelt alamrubriigist „Töö ja tööga võrdsustatud tegevus“.

Osalise või puuduva töövõime korral väljastab töötukassa postiga töövõime plastikkaardi, mis kehtib koos isikut tõendava dokumendiga. Kaart annab soodustusi nt ühistranspordis, kultuuriüritustel (küsi alati üle, sest soodustuse võimaldamine ei ole riiklikult reguleeritud!).

Pane tähele, et kui sulle on määratud osaline töövõime ja soovid saada toetust, siis oled kohustatud täitma aktiivsusnõudeid: töötamine, töö otsimine, õppimine jne. Aktiivsusnõue loetakse näiteks täidetuks, kui hooldad raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut.

Lisaküsimuste korral võta ühendust Eesti Töötukassaga infotelefonil 15501 või info@tootukassa.ee

Kas leidsid siit kasulikku infot?