Ehitiste ligipääsetavus
- Avaleht
- Sihtgrupid
- Erivajadusega inimesele
- Ligipääsetavus
- Ehitiste ligipääsetavus
Uute hoonete puhul reguleerib valdkonda taristuministri määrus Nõuded ehitise ligipääsetavusele
(edaspidi määrus nr 58)
Järelevalvet hoonete ligipääsetavuse tehniliste nõuete osas teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kelle poole võib pöörduda hoonete ja teenuste ligipääsetavuse probleemide korral info@ttja.ee.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koduleht
Vaata Tarbijakaitse ja tehnilise Järelevalve Ameti enesekontrollilehte ehitusmäärus nr 28. Peatselt tulekul uus kontrollleht!
Kehtiva määruse kohaselt on nõuded kehtestatud järgmisele ehitisele või selle osale:
(1) Määrusega kehtestatakse ligipääsetavuse nõuded käesolevas paragrahvis nimetatud ehitiste püstitamisel, ümberehitamisel, laiendamisel, samuti kasutusotstarbe muutmisel, kui peale kasutusotstarbe muutmist kuulub ehitis käesolevas paragrahvis määratud kohaldamisalasse. Ehitise laiendamisel, ümberehitamisel või kasutusotstarbe osalisel muutmisel kohalduvad käesoleva määruse nõuded laiendatavale, ümberehitatavale või muudetava kasutusotstarbega osale.
(2) Määrus kohaldub järgmistele elamutele:
1) kolme või enama korteriga elamud, välja arvatud ridaelamud;
2) hoolekandeasutuste hooned;
3) ühiselamud.
(3) Määrus kohaldub järgmistele mitteelamutele:
1) majutus- ja toitlustushooned;
2) büroohooned;
3) kaubandus- ja teenindushooned;
4) terminalid ja parkimismajad;
5) meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud hooned;
6) muud mitteelamud, kui neis osutatakse teenuseid.
(4) Määrus kohaldub järgmistele rajatistele, kui need on avalikus kasutuses või seotud teenuse osutamisega:
1) asulasisesed avalikult kasutatavad teed ja avalikkusele ligipääsetavad erateed;
2) raudteerajatised, sealhulgas raudteeülekäigukohad, ulatuses, mis ei ole reguleeritud muude õigusaktidega;
3) silla, estakaadi või tunneli osa, mis on kasutamiseks jalakäijatele;
4) sadamakaid;
5) spordi- ja puhkerajatised;
6) muud avaliku kasutusotstarbega rajatised.
Juhendmaterjalid
Turismiettevõtetele
Ligipääsetavuse juhendmaterjalid turismisektorile ja kultuuris
Loodusradade haldajatele, korrastajatele, planeerijatele
Loodusradade ligipääsetavuse kontroll-loend EE
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhend ehituslikele normidele
Ligipääsetavuse liikumispuudega inimestele
Mänguväljakud
Avalikus ruumis erinevate tegevuste planeerimiseks on vaja mõista erinevate inimeste vajadusi. Värskes õhus aja veetmine on oluline kõigile, loogem selleks ka võimalusi. Kõik lahendused saavad olla ligipääsetavad pea kõigile.
- Vaata EPIKoja videot ligipääsetavatest mänguväljakutest, kus avatakse olulised põhimõtted mänguväljakute ja tegevusparkide rajamiseks ning mida arvestada tegevusparkide ja mänguväljakute rajamisel, mis arvestavad inimese elukaarega.
Mänguväljakute puhul arvestada, et näiteks lisaks köitele ja mägironimiskividele on alati olemas käsipuuga trepp, piisavalt ruumi, et liumäe üleval jalgu õigesse asendisse sättida, et pinnad oleksid lapsevankri ja ratastooli liikumiseks sobivad.
Vaata näidet
Haapsallu rajatud mänguväljakust
Kõik atribuudid ja seadmed nagu pesakiiged, mahukad kiiged, ämblikuvõrgu kiiged, spetsiaalsed turvalised nö tugitoolkiiged, karussel võiksid olla ratastooli ja käruga pealeminekuks sobivad (vt Haapsalu või Kadrioru park).
Olulised on ka kõrgendatud liivakastide lahendused (vt Haapsalu) ja ratastooli-kiiged.
Kiikumine on igasuguste tunnetusteemade arendamiseks ülioluline, ka tavalastel.
Kui ligipääsetavat mänguparki luua, siis mõelda, et ka pere tavalapsed ja teismelised saaksid ühiselt tulla ja olla.
Lisaks mänguväljaku atraktsioonidele võiksid olla ka:
🏀 Korvpallikorvid ja jõusaali atribuudid
🚴 Jalgratta- ja tasakaaluharjutuste võimalused
🧗♂️ Ronimisseinad ja tasakaalu hoidmise elemendid (koos käepidemetega!) seega nt korvpallikorvid, jalgratas, mõni jõusaali atribuut oleks äge.
Erinevate ronimisseinte jm ronimisvõimaluste ja tasakaalu hoidmise atribuudid on samuti sobivad, aga oluline, et oleks alati kuskilt vajadusel kinni hoida.
• Tegevuspark valmis koostöös Lootusprojekt OÜ ja A&T Elekter OÜ-ga ning ehitust teostas Inseneriteenused OÜ. Vaata DIGAR-ist.
• Ligipääsetav mänguväljak Pärnus
• Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse loodud juhendmaterjal “Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine”
Kuhu edasi?
Funktsionaalsus – lahendus peab olema kasutatav. Oluline on planeerida ümbritsev, nt jätta ruumi lahenduse kasutamiseks ja abivahendiga ligipääsuks; tagada pinnas, mis on abivahendi kaustajatele ligipääsetav (eriti hea on tartaan või muud tänapäevased lahendused, sh kunstmuru).
Kasutajad – oluline on kaasata kasutajaid, kes võivad olla nt kohalik puuetega inimeste organisatsioon ja inimesed kogukonnast.
Konsulteerida juba mänguväljakuid loonud inimestega.
Kas leidsid siit kasulikku infot?
👍 👎Lehte on viimati uuendatud: 4.11.2026