Alusharidus

Haridusvaldkonna üheks märksõnaks on varajane sekkumine. See tähendab, et lapse erivajadust märgataks võimalikult varajases eas ning tema arengu toetamist alustataks esimesel võimalusel. Õigeaegselt märgatud erivajadus ja vajalik abi on alus lapse võimalikult iseseisvaks tulevikuks.

Pea meeles – Sinu lapsel on õigus lasteaias käia, vajadusel toetavate teenuste abiga.  

Koolieelne lasteasutus ehk lastehoid või lasteaed on lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lastehoiu ja lasteaia tegevus on reguleeritud alusharidusseaduse (AHS) järgi ning õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Erivajadustega laste õpet lasteaedades korraldab kohalik omavalitsus.

Puudega laps võib käia tavalasteaia tavarühmas, kuid kohalik omavalitsus võib lasteaia direktori ettepanekul moodustada lasteaias ka sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad ainult erivajadustega lapsed. Osas lasteaedadest töötab ka tugispetsialiste, näiteks logopeed, kes saab kõneprobleemidega lapsi aidata kõneravi kaudu.

Lapse võimete maksimaalseks arendamiseks on oluline, et koostööd teevad õpetajad, perekond, spetsialistid, arstid ja kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötaja e laste heaolu spetsialist. Erinevate osapoolte koostöös koostatakse lapsele individuaalne arengukava (IAK). Lapse arengu toetamiseks on oluline osaleda ka lapse arenguvestlustel, kus õpetajad annavad ülevaate lapse arengust ning teevad ettepanekuid lapse toetamiseks nii kodus kui lasteaias. Kui lapse hariduse omandamist ei ole võimalik korraldada sobitusrühmas, siis võib alternatiiviks osutuda ka erirühm.

Erirühmad lasteaedade:

• Tasandusrühm – kõnepuude ja -häire ning spetsiifiliste arenguhäiretega lastele.
• Kehapuudega laste rühm – füüsiliste erivajadustega lastele.
• Nägemispuudega laste rühm – nägemispuudega lastele.
• Kuulmispuudega laste rühm – kuulmispuudega lastele.
• Arendusrühm – mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lastele.
• Pervasiivse arenguhäirega laste rühm – autismispektri häirega lastele.
• Liitpuudega laste rühm – kahe või enama puudega, millest üks on tavaliselt liikumispuue, lastele.

Erivajadusega laps võetakse lasteaia sobitus- või erirühma vastu lapsevanema kirjaliku avalduse alusel ning koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. Selleks tuleb sul esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kelle kohustuseks on luua lapsele võimalused arenemiseks ja kasvamiseks kodukohajärgses lasteaias. Kui lapse õppimiskohustuse täitmise algus on Eesti Vabariigi Haridusseaduses (HaS) nimetatud lasteaia või koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, tagab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil vanema soovil samas lasteaias. Sobilike võimaluste puudumisel teeb kohalik omavalitsus vajadusel koostööd ka teiste omavalitsustega.

Munitsipaallasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.

Kurdi või kuulmislangusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib peale eesti keele kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt.

Haridusliku erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib vanema kirjalikul nõusolekul peale eesti keele või selle asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt, kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) nimetatud kooliväline nõustamismeeskond on lapsele tõhustatud toe või eritoe rakendamise soovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole lapse arengu eripära tõttu talle jõukohane.

Eralasteaias, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava alusel, välja arvatud eralasteaias, mis tegutseb rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni õppekava ja Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt.

Kui suuremates linnades tegutsevad nii sobitusrühmad kui ka erirühmad ja -lasteaiad, siis väiksemates omavalitsustes ei  pruugi selliseid võimalusi olla. Praktika näitab, et paljud erivajadusega lapsed käivad küll tavalasteaias, aga koos tugiisikuga ning vahel võib parimaks lahenduseks olla lasteaed naaberomavalitsuses. Millised on sinu kodukandi võimalused ja kuidas leida abi keerulisemates olukordades, selle osas oskab kõige paremini nõu anda kohalik sotsiaal- või lastekaitsetöötaja.  

Kas leidsid siit kasulikku infot?