Ligipääsetavus kuulmispuudega inimesele

Kuulmispuudega inimesed jagunevad kaheks: kuulmislangusega inimesed, kes võivad, aga ei pruugi kasutada kuuldeaparaate või inimesed, kes ei kuule peaaegu üldse või, kes eelistavad suhelda viipekeeles ehk viipekeelsed kurdid.

Ligipääsetavus kuulmislangusega inimestele

Küsi nõu: Eesti Vaegkuuljate Liit

Erinevate kuulmisabivahendite toel on küll võimalik kuulmist parandada, ent probleemideta kuulmise/ kuulamise tagab siiski ruumi hea akustika. Ruumi akustikat ja kõnest arusaamist mõjutavad (allikas Eesti vaegkuuljate Liit):

• Kaja on peegeldunud heli. Kui ruumis on õige heliga võrreldes palju tagasipeegelduvaid hääli, siis võib öelda, et ruum kajab. Ruumi kaja tekib siis, kui heli peegeldub tagasi kõvadelt pindadelt;
• Taustamüra on ruumis esinev häiriv heli. Taustamüra tekitavad näiteks konditsioneeri töötamine, akna taga olev liiklus või arvutite jahutusmehhanismid. Taustamüra võib olla ka teiste ruumis viibivate rääkijate kõnekõma;
• Kõnekultuur – Kuulmispuudega inimese perspektiivist on korraga mitme isiku üheaegne kõnelemine ebameeldiv, kuna sellisest mitmehäälsest vestluskõminast arusaamine on väga keeruline;
• Valgustus – Inimene ei kuula ainuüksi kõrvadega, vaid sõnumi vastuvõtmiseks kasutakse ka teisigi vahendeid. Kehakeel, miimika ja suuliigutused on osa kommunikatsioonist. Eriti suurt kasu saavad kuulmislangusega inimesed suu pealt lugemisest. Seega on siinjuures oluline suurepärane nähtavus ning piisav, ent mitte liiga ere valgustus. Hea valgustus võimaldab kuulmislangusega inimesel jälgida kõneleja suu liikumist, samuti hõlbustab see näoilmete ning liigutuste jälgimist, mis kõik kokku aitab oluliselt kaasa kõne mõistmisele;
• Räägitava edastus tekstina, mis tagab kuulmislangusega inimestele parima arusaamise räägitavast. Suuliselt valjuhääldisse öeldud kuulutused ja teated näiteks liiklusega seotud terminalides on vaegkuuljale problemaatilised. Eriti oluline on saada aru teadetest, kus edastatakse informatsiooni mitmesuguste muudatuste kohta (nt muudatus sõiduplaanides, ära jäänud lend vms). Teave peab olema alati saadaval ka teksti kujul;
• Esinemiste või seminaride korraldamisel saab tellida kirjutustõlke, kes kuulmislangusega inimeste jaoks räägitu ümber kirjutavad nii, et kuulmislangusega inimene saab räägitut lugeda ekraanilt.
• Kohtumistele tagada vähemalt automaatsubtiitrid https://eestiasr.vercel.app/
• Telli kirjutustõlk https://www.viipekeeletolgid.ee/kontakt

Induktsioonsilmus koos silmusvõimendiga on tehniline lahendus, mis aitab vaegkuuljaid olukordades, kus ümbritseva keskkonna müra on suur, heliallikas asub kaugel või on ruumis kajad. Sellised kohad võiksid näiteks olla teatrid, kirikud, erinevad teenindusletid, nõupidamiste ruumid, ühistransport ja põhimõtteliselt kõik avalikud kohad.

Ligipääsetavus viipekeelsetele kurtidele (allikas Eesti Kurtide Liit)

Küsi nõu: Eesti Kurtide Liit

Viipekeeletõlk on info vahendaja kurdi ja kuulja vahel. Paljud asupaigad, saalid ja ruumid jne on hämarad. Kurdid vajavad valgust, et näha viipekeeletõlki. Tuleb otsida üks valgustatud koht, kus tõlk saab seista. Kohtumistel on vaja viipekeeletõlgi vahendamist ehk vajalik on tellida viipekeele tõlketeenus.

Töötajaid võiks koolitada, et suhelda viipekeelsete kurtidega kassas, saalides. Näiteks õppida ära olulised viiped.  Viipekeele oskus annab töötajatele kindlasti enesekindlust, julgust suhelda viipekeelse kurdiga. Loomulikult võib kasutada ka paberit ja pliiatsit, aga tuleb meelde tuletada, et viipekeelsel kurdil on eesti keel võõrkeel. Paberit ja pliiatsit kasutades peab kirjutama lihtsalt ja arusaadavalt, ei ole vaja kasutada keerulisi sõnu ja pikki lauseid. On kurte, kes oskavad huultelt lugeda.

• Selleks ei pea karjuma või kõrva juures rääkima nägemata suud.
• Samuti on suhtlemisel oluline piisav kaugus, et viipekeelne kurt näeks nägu ja käsi. 
• Oluline on silmside  kurdiga, mitte tõlgiga. Kurt jälgib ka kõnelejat.
• Võõrsõnu ei ole vaja kasutada.
• Kiiresti ei ole mõtet rääkida, viipekeeletõlk tõlgib sama kiiresti kui giid räägib.  Ka aeglaselt rääkimine ei ole mõistlik.
• Küsimusi tuleb esitada kurtidele, mitte tõlgile.

Kas leidsid siit kasulikku infot?