Ehitiste ligipääsetavus

Uute hoonete puhul reguleerib valdkonda ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri poolt 29.05.2018 vastu võetud ja 03.06.2018 jõustunud määrus nr 28 (edaspidi määrus nr 28)

„Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“

Järelevalvet hoonete ligipääsetavuse tehniliste nõuete osas teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kelle poole võib pöörduda hoonete ja teenuste ligipääsetavuse probleemide korral info@ttja.ee.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametikoduleht

Vaata Tarbijakaitse ja tehnilise Järelevalve Ameti enesekontrollilehte ehitusmäärus nr 28

Kehtiva määruse kohaselt on nõuded kehtestatud järgmisele ehitisele või selle osale:

kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust;

asulasisesele avalikult kasutatav teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele;

ehitisele või selle osale, mis planeeringu või projekteerimistingimuste kohaselt peab vastama puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele.

Hooned, mille ehitusluba on antud välja ajavahemikus 01.01.2003 kuni 01.07.2015, peavad vastama tollel ajahetkel kehtinud

määrusele nr 14  

Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes.

Mänguväljakud

Avalikus ruumis erinevate tegevuste planeerimiseks on vaja mõista erinevate inimeste vajadusi. Värskes õhus aja veetmine on oluline kõigile, loogem selleks ka võimalusi. Kõik lahendused saavad olla ligipääsetavad pea kõigile.

• Vaata EPIKoja videot ligipääsetavatest mänguväljakutest, kus avatakse olulised põhimõtted mänguväljakute ja tegevusparkide rajamiseks ning mida arvestada tegevusparkide ja mänguväljakute rajamisel, mis arvestavad inimese elukaarega.

Mänguväljakute puhul tuleb arvestada, et näiteks lisaks köitele ja mägironimiskividele on alati olemas käsipuuga trepp, piisavalt ruumi, et liumäe üleval jalgu õigesse asendisse sättida, et pinnad oleksid lapsevankri ja ratastooli liikumiseks sobivad (vt Haapsalu).

Kõik atribuudid ja seadmed nagu pesakiiged, mahukad kiiged, ämblikuvõrgu kiiged, spetsiaalsed turvalised nö tugitoolkiiged, karussel võiksid olla ratastooli ja käruga pealeminekuks sobivad (vt Haapsalu, ka nt Kadrioru park). Olulised on ka kõrgendatud liivakastide lahendused (vt Haapsalu) ja ratastooli-kiiged.

Kiikumine on igasuguste tunnetusteemade arendamiseks ülioluline, ka tavalastel. Kui ligipääsetavat mänguparki luua, siis mõelda, et ka pere tavalapsed ja teismelised saaksid ühiselt tulla ja olla. Lisaks mänguväljaku atraktsioonidele võiksid olla ka:

🏀 Korvpallikorvid ja jõusaali atribuudid
🚴 Jalgratta- ja tasakaaluharjutuste võimalused
🧗‍♂️ Ronimisseinad ja tasakaalu hoidmise elemendid (koos käepidemetega!) seega nt korvpallikorvid, jalgratas, mõni jõusaali atribuut oleks äge (vt Haapsalu). Erinevate ronimisseinte jm ronimisvõimaluste ja tasakaalu hoidmise atribuudid on samuti sobivad, aga oluline, et oleks alati kuskilt vajadusel kinni hoida.

• Vaata, kes projekteerisid Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskuse tegevuspargi ja mänguväljaku. Tegevuspark valmis koostöös Lootusprojekt OÜ ja A&T Elekter OÜ-ga ning ehitust teostas Inseneriteenused OÜ.
• Ligipääsetav mänguväljak Pärnus
• Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse loodud juhendmaterjal “Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine”.

Kuhu edasi?

Funktsionaalsus – lahendus peab olema kasutatav. Oluline on planeerida ümbritsev, nt jätta ruumi lahenduse kasutamiseks ja abivahendiga ligipääsuks; tagada pinnas, mis on abivahendi kaustajatele ligipääsetav (eriti hea on tartaan).

Kasutajad – oluline on kaasata kasutajaid, kes võivad olla nt kohalik puuetega inimeste organisatsioon ja inimesed kogukonnast.

Konsulteerida juba mänguväljakuid loonud inimestega.

Kas leidsid siit kasulikku infot?