Õppevideod operatiivtöötajatele, abivalmis inimestele

Õppevideod enim levinud puudeliikidest. Videod on mõeldud eelkõige päästjatele, politseinikele, aga ka kõigile abivalmitele inimestele. Projekt on valminud Päästeameti toetusel.

Nägemispuue võib olla kaasasündinud või haiguse või trauma tagajärjel tekkinud. Sõltuvalt nägemisfunktsiooni kahjustusest eristatakse vaegnägijaid, kes võivad erineval määral näha valgust ja värve, ning pimedaid, ehk inimesi, kes praktiliselt mitte midagi ei näe. Eestis elab hetkel umbes 10 000 nägemispuudega inimest. Kui sulle tundub, et nägemispuudega inimene vajab abi, küsi, kas ja kuidas saad aidata. Pöördu tema poole võimalusel otse nimepidi ja ütle oma nimi, et ta su ära tunneks. Ole loomulik. Nägemispuudega inimese saatmiseks ulata talle oma käsivars ja liigu poole sammu võrra eespool. Ümbritseva kirjeldamiseks kasuta sõnu vasakul, paremal või kella numbrilauda. Kui lahkud nägemispuudega inimese juurest, anna talle sellest teada ning juhata ta ohutusse kohta mingi kindla objekti või teise inimese juurde.

Kuulmislangus esineb 14–20 protsendil Eesti elanikkonnast. Umbes 1500–2000 eestimaalast on viipekeelsed kurdid. Näitame selles videos, mida pidada silmas kuulmispuudega inimestega suhtlemisel ning kuidas veenduda, et ka vaegkuuljate kodu on võimalikult tuleohutu. Kui ei ole võimalust kasutada viipekeele tõlget, sobib enamuse vaegkuuljatega suhtlemiseks kirjalike sõnumite vahetamine. Parem on kasutada võimalikult lihtsat kirjakeelt. Tuleohutust aitavad tagada suitsuandurid, millel on madalama helisagedusega ning visuaalsed ja vibreerivad hoiatussüsteemid. Suheldes vaegkuuljaga vaata talle otsa, räägi aeglaselt ja selgelt. Abi kutsumine on vaegkuuljate ja kurtide jaoks raskendatud. Hädaabinumbrile helistamisega võivad aidata teenused nagu SMS-112 ja koostöö pereliikmete või naabritega. Kas teadsid, et SMS-112 teenuse kaudu saab saata eesti, vene ja inglise keeles hädaabisõnumeid päästjate, kiirabi või politsei appi kutsumiseks? Registreerimine toimub veebilehel sms.112.ee. Registreeritud kasutaja mobiilinumbrilt tulevad SMSid jõuavad automaatselt Häirekeskuse infosüsteemi ja registreerimata kasutajate omad jõuavad sinna viivitusega. Rohkem infot e-posti teel: 1247@1247.ee

Intellektipuue esineb umbes 1-2% elanikkonnast. Intellektipuudega inimesel on piiratud õppimisvõime ja abstraktne mõtlemine. Samuti on vähenenud kognitiivsed võimed nagu tunnetus, kõne, motoorika ja orienteerumisoskused ning sotsiaalsed võimed. Kerge ja mõõduka intellektipuudega inimesed elavad tihtipeale iseseisvalt ja käivad tööl. Nad võivad olla omapärased ja temperamentsed, aga ei ole kindlasti ohtlikud. Suheldes intellektipuudega inimesega ole empaatiline ja rahulik, anna talle piisavalt aega uue olukorraga kohanemiseks. Kasuta lihtsat keelt ja vajadusel küsi julgelt üle, kuidas inimene sai sinust aru. NB! Videos lavastatud olukord, kus Jüri ja maja juhendaja lähevad tülli on näide sellest, kuidas ei tohi intellektipuudega inimesega suhelda.

Liikumispuue on kõige suurearvulisem puudeliik, mis moodustab üle poole puudega inimeste hulgast. Ligipääsetav keskkond annab liikumispuudega inimesele võimalust liikuma ja vajalikud toimingud tegema ilma kõrvalabita. Enne abistamist küsi, kas inimene soovib abi, ning kuula ära tema juhiseid. Ajakriitilises hädaolukorras päästetakse inimest, mitte abivahendit. Aega säästmiseks on mõistlik ratastool või muu abivahend maha jätta.

Kas leidsid siit kasulikku infot?

👍 👎

Lehte on viimati uuendatud: 30.09.2025