EPIKoda osales Riigikogu majanduskomisjoni arutelul seoses Ehitusseadustiku muutmisega

Majanduskomisjoni arutelu eesmärk oli saada ülevaade huvigruppide arvamustest ja ettepanekutest. Istungile olid kutsutud esindajad organisatsioonidest, kes olid kaasatud eelnõu väljatöötamisse või esitasid eelnõu kohta ettepanekuid või märkusi.

Eesti Puuetega Inimeste Koja ligipääsetavuse nõunik Mari Puuram selgitas arutelul, et ehitusseadustiku (EhS) eesmärk on soodustada jätkusuutlikku arengut, tagada ohutus ning ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus ehk funktsionaalsus. Koda tunnustas, et ehitusprojekti nõuete määruses on kavandatud kehtestada nõue, et ehitusprojekti üldosas kirjeldataks ligipääsetavuse tagamise lahendusi. Hetkel on see suureks murekohaks. Samas lahenduste projekteerimine peab hõlmama puuetega inimeste kaasamist.

Puuetega inimeste jaoks reguleerib avaliku ruumi kasutatavust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 28. Puuetega inimesed vajavad avalikus ruumis sageli erilahendusi, nagu nt helilisi lahendusi, silmusvõimendust, taktiilseid ehk kombatavaid silte ja viiteid. Erilahendusi on reaalelus oluliselt rohkem kui määruses sõnastatud. Taktiilsust reguleerib määrus pigem peatuste, ohutussaarte, ühissõiduki esiukse tähistamise või hoonesse sissepääsu vaatest. Samas 743 SE seletuskiri suunab otsima taktiilseid lahendusi ka nt majaplaanile ja evakuatsiooniinfole.

Samal ajal näitavad reaalsed kogemused, et avalik ruum ei ole täna nii ligipääsetav, kui ta võiks, sest sageli on teadmatus või eelarvamused need, mis ei lase erinevatesse keskkondadesse luua lahendusi, mis aitavad puuetega inimestel avaliku ruumi keskkondades olla võimalikult iseseisvad. See puudutab nt haridusasutusi, majutusasutusi ja toitlustuskohti.

Sageli viidatakse takistusena rahalistele piirangutele, aga samal ajal jäetakse tähelepanuta pikaajalised kulud, mis tekivad ühiskonnale tervikuna, kui inimesel puudub võimalus ennast teostada täisväärtusliku ühiskonnaliikmena.

Koja seisukohal on oluline muuta keskkondi ning kohandada avaliku ruumi kujundamist nii, et see toetaks puuetega inimeste iseseisvust. Sügaval inimlikul tasandil keskkond kujundab inimest. Koda sooviks näha seadusandluses rohkem selgeid viiteid ligipääsetavusele ka info andmisel füüsilises ruumis. Ligipääsetavus on üks kvaliteetse ruumi põhimõtetest.

2025. aastal keskendus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eri- ja hooldekodudele ning kontrollis riikliku järelevalve raames 25 hoonet. Ükski neist ei vastanud ligipääsetavuse miinimumnõuetele. Peamisteks puudusteks olid ebapiisav kontrastsus ohukohtade tähistamisel (nt trepid, pinnad, uksed) ning taktiilsete juhtteede ja suunaviidete nappus.

Samas tõdeti, et teadlikkus on tõusnud, aga siiski vajavad mitmed valdkonnad jätkuvat tähelepanu. Riigi ülesanne on luua rakendusaktid koos jooniste ja juhistega, mis pakuksid detailset teadmist loovaid lahendusi. Juhiste väljatöötamisel tuleb kaasata neid, keda lahendused enim puudutavad ehk puuete ja erivajadustega inimesi.

Inimene ei ole ruumi loomise objekt, vaid on subjekt, seega ruumilised lahendused peavad olema kasusaajatega kooskõlastatud ja koos välja töötatud.