EPIKoja kohtumise järgne pöördumine seoses ühistranspordireformiga

Eesti Puuetega Inimeste Koda pöördus Eesti Liinirongid AS-i, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi ja Transpordiameti poole.

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos liikumispuudega inimeste organisatsioonide esindajatega kohtus 9.märtsil Eesti Liinirongidega AS-iga. Kohtumise eesmärk oli saada ülevaade, milliseid uuendusi toob ühistranspordireform kaasa nii tehniliste lahenduste kui laiemalt ligipääsetavuse edendamise vaatest. Soovime siinkohal viidata, et puuetega inimeste organisatsioonid on varasemalt, mh 2023. aastal, juhtinud tähelepanu erinevatele ligipääsetavuse kitsaskohtadele.

Kuna nendest ettepanekutest ei ole välja kujunenud erinevaid koostöövorme, tegevuskava ega arutelusid uute veeremite soetamise või tehniliste nõuete kujundamise üle, näeme head võimalust võtta ettepanekud süsteemselt töölauale ning siduda need edasiste tegevustega.

EPIKoja hinnangul peavad erinevad transpordiliigid ja ühendused teineteist täiendama.

Kohtumisel tegime ettepaneku vaadata ühistranspordi reformi raames laiemalt kogu kasutajateekonna ulatuses põhjusel, et takistused on ka parkimisel, jaamades, peatustes liikumisel ning vajaliku abi puudumises või info piiratuses.

Ettepanek on käsitleda tugiteenuseid nagu saatmisteenus jaamades, füüsiline keskkond ja infoväli peatustes, hoonetes ja veeremis ning koduleht ja sellel paiknev ligipääsetavuse info (nt liikumisjuhis, peatuste ligipääsetavuse kirjeldused jne).

Kohtumisel jäi kõlama, et Eesti Liinirongid AS eeldab rongide tehnilise vastavuse olemasolu. Samas ei täpsustatud, millistele ligipääsetavust käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele või standarditele vastavus tugineb, näiteks määrusele (EL) nr 1300/2014 või EVS_EN 17210:2021 jne. Juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu raudteesüsteemi ligipääsetavust käsitlev õigusraamistik näeb ette vajaduse süsteemselt kaardistada ligipääsetavusega seotud takistusi, anda kasutajatele nende kohta infot ning jälgida ja hinnata tehtud samme, mistõttu on oluline, et ka Eesti Liinirongid AS käsitleks ligipääsetavust järjepideva, mõõdetava ja kasutajale läbipaistva protsessina.

On selge, et ainult tehniliste nõuete olemasolust või vastavusest ei piisa ligipääsetavuse tagamiseks, sest ka seadused jne on suunisteks ning kohtumisel tõi Eesti Vaegkuuljate Liidu esindaja esile, et tehniline areng võib toimuda väga kiiresti, samal ajal kui standardid ei pruugi samas tempos ajakohastuda. Samuti on valdkond tulenevalt nelja puude ülesest kontseptsioonist lai, mitmekesine ja kiiresti arenev, seega praktiline oskusteave, kuidas lahendused päriselus toimivad, ongi sageli just lõppkasutajate ja esindusorganisatsioonide käes.

Kohtumisel tegi Eesti Liinirongid AS esindaja ettepanekud:

• testida olemasolevat keskkonda koos kasutajatega, et hinnata tänast olukorda ning teha vajadusel muudatusi tehnilises hankes/tellimuses,
• luua tegevuskava suunatult Eesti Liinirongide AS-le ning rakendusjuhised, mis käsitleks raudteetransporti, selle kasutamist toetavat taristut ning seotud teenuseid laiemalt, sh juhtteid, parkimiskohti, tualettruume, inventari jne ning teisi ligipääsetavuse seisukohast olulisi lahendusi, nagu liikumisjuhised, Auracast süsteemid jne.

Tegevused eeldavad rahastuse tagamistja osapooltevahelist tihedat koostööd. Näeme rakendusaktide ja juhendite koostamisel nii Eesti Liinirongid AS-i, Kliimaministeeriumi, Transpordiameti, Edelaraudtee AS-i ning puuetega inimeste organisatsioonide esindajate ja valdkonna ekspertide osalust.

EPIKoda teeb ettepaneku kohtuda hiljemalt aprillis veebikohtumisel, et leppida kokku edasise töö korraldus:
• kuidas viiakse läbi olemasoleva olukorra kaardistus,
• kes osalevad kaardistuses ning kes esindab Eesti Liinirongid AS-i,
• millisel kujul ja tähtajaga viiakse juba edastatud teave tegevuskavasse,
• kuidas kavandatakse sisulised kohtumised rakendusjuhiste loomiseks erinevate osapooltega ning vähemalt nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuudega inimeste organisatsioonidega.

Arendades samaaegselt erinevaid liikumisviise on võimalik tagada võrdne kohtlemine ühistranspordi süsteemis.

EPIKoda teeb lisaks järgmised ettepanekud:

• Riigi strateegilise partnerina olla kaasatud ühistransporti puudutavates aruteludes.
• Luua tegevuskava ÜT reformi õnnestumiseks koostöös puuetega inimestega ning rakendada neid ka koostöös.