Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses ühistranspordiseaduse muutmise seadusega SE 499

Pöördusime Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Riigikogu Majanduskomisjoni poole.

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on üle-eestiline puuetega inimeste ja krooniliste haigete huvikaitse organisatsioon. Puuetega inimeste ligipääsetavus tervishoiuteenustele, töö- ja vabaaja tegevustele on tihti piiratud põhjusel, et ligipääsetavus ei ole kommertsliinidel piisavas ulatuses tagatud ning ühistranspordi piletihinnad keskmise puudega isikutele taskukohased. On kahetsusväärne, et EPIKoda kaasatakse seaduseelnõu menetlemise juurde etapis, kus eelnõu on läbinud esimese lugemise. Sisulistesse aruteludesse, koostöö- ega otsustusprotsessi ei ole EPIKoda ega EPIKoja võrgustikuliikmeid kaasatud.

Leiame, et EPIKojal on väärtuslikke ideid, kuidas aidata kaasa ühistranspordi kasutamise suurendamisele, sealhulgas kommertsvedajatele, kellele on pandud avaliku teenuse osutamise kohustus. Eelnõu 499 SE eesmärk on tagada kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse eest sihtotstarbelise toetuse maksmine. Avalik teenus peab olema ligipääsetav kõigile. Ligipääsetavuse rakkerühma (2021) lõpparuandes aruande kohaselt on bussifirmadel, kes pakuvad kommertsvedusid väga väike arv invavõimekusega busse (ca 1% kogu bussipargist), kommertsbusside ligipääsetavus on kõige puudulikum, mis puudutab nii veeremit kui ka sõidust teavitamist. Sama aruanne toob välja, et „Ühissõidukite ligipääsetavuse riskirühmad, kelle jaoks ligipääs ühissõidukisse kas täielikult puudub või on raskendatud, on puudega inimesed, eakad, lapsevankriga liiklejad jt (nt ajutise vigastusega inimesed). Nimetatud kasutajarühmadele valmistab enim raskusi madala sisenemise ja väljumisega veeremi puudumine paljudes maakondades ja ka mõnedes suuremates linnades.“ Aruanne nendib, et puuetega inimeste ja eakate liikumisvajaduse nõudlus ei ole rahuldatud. Rakkerühma aruandele toetudes leiame, et on vaja täiendavalt reguleerida ligipääsetavuse nõuded õigusaktidega, sealhulgas kommertsvedajatele avaliku teenuse osutamisel.

Kui ligipääsetavate busside laialdasema kasutuselevõtu tõttu kasvab nõudlus oluliselt, nagu eeldab ühistranspordireformi kontseptsioon, siis on eelduslik ka, et kommertsvedaja pakub kõigile ligipääsetavat teenust. Liiati on sotsiaaltranspordi hinnad võrreldes kommertsvedajatega oluliselt kallimad, mis aga ei tähenda, et sotsiaaltranspordi asemel hakataks kasutama vaid ühistransporti.
Maakonnaliinide hanketingimused sätestavad madalapõhjalisuse nõude, kuid maakonnaliinid ei kata paljusid peatuseid, mida tagavad kommertsliinid. Selleks, et tagada võrdväärne kohtlemine ja ligipääs erinevatele tegevustele on oluline, et:
1) kommertsvedajatele kehtestatakse (kuni 120 km läbivaid marsruute) madalapõhjalisuse nõue või hangitakse bussid, mille ligipääsetavus on tagatud (vähemalt alates aastast 2026);
2) kaugliinidel peab kommertsvedaja teenindama liine täielikult madalapõhjaliste bussidega (100 + km) aastaks 2035.

Teine oluline ettepanek ühistranspordiseaduse muudatustega on võrdsustada sõidusoodustuste regulatsioonis raske liikumispuue keskmise nägemispuudega isikutega, tagades samaväärse soodustuse nii sõitjale kui tasuta sõiduõiguse tema saatjale. Praegusel hetkel on tasuta sõiduõigus tagatud vaid raske nägemispuudega isikule ja tema saatjale. Sõidusoodustuse taskukohasus keskmise puudega isikule on oluline, et aidata vältida sotsiaalset isolatsiooni, võimaldades paremini osa saada ühiskonnaelust. Soodustuste laiendamine saatjale aga aitab tagada, et vajalik tugi on alati kättesaadav. Puudega inimesel on sageli vaja teha saatjaga seotud kulutusi, kui saatjaks on isiklik abistaja, kes määratakse inimesele kohaliku omavalitsuse teenuse kaudu. Ühistranspordis saatja eest tasu võtmine tähendaks puudega inimesele sisuliselt teenuse topelttasustamist.
Oleme valmis kaasa rääkima nii eelnõu 449 SE kui ka laiemalt ühistranspordi ligipääsetavuse osas, et tagada kõigile parem ligipääs ning keskkonnasäästlike liikumisviiside edendamine. Selleks palume võtta ühendust epikoda@epikoda.ee. Tulevikus ootame eesmärgistatud arutelusid ja EPIKoja sihtrühmasid puudutavates otsustes kaasamise hea tava järgimist ning vahetu sihtgrupi kaasamist.