Eesti Vaegkuuljate Liidu, Eesti Kurtide Liidu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses eestikeelsete filmidele eestikeelsete ja vaegkuuljate subtiitrite lisamisega

Pöördume teie poole murega seoses eestikeelsete (sh vaegkuuljate) subtiitrite lisamisega eestikeelsetele filmidele.

Juba aastaid on võimalus Eesti Filmi Instituudi (EFI) kaudu tootmistoetust saanud filmitootjatel taotleda EFIst subtiitrite ja kirjeldustõlke toetust. Väljavõte EFI kodulehelt:

Subtiitrite ja kirjeldustõlke toetus

„Täispika mängufilmi ja täispika animafilmi vaegkuuljatele eestikeelsete subtiitrite ja vaegnägijatele eestikeelse kirjeldustõlke tegemiseks. Toetust antakse projektile, mis on eelnevalt saanud EFI-lt tootmistoetuse. Toetust ei anta vähemuskaastootmise projektile.“

Oleme selle eest väga tänulikud, sest see on loonud meile võimaluse osa saada eestikeelsetest filmidest. Varasemalt ei olnud sihtgrupil üldse ligipääsu kodumaistele filmidele.

Juhime ühtlasi tähelepanu asjaolule, et meedikute sõnul on Eestis ca 20 % inimestest kuulmislangusega, mis Eesti mõistes teeb kokku ligikaudu 200 000 inimest. See tähendab, et eestikeelsete filmide vaatamine on raskendatud, kuna sõnalise teksti kuulmine valmistab raskusi või on see kuulmislanguse sügavuse tõttu pea võimatu. Siinjuures nendime, et raskused esinevad ka siis, kui inimesel on olemas kuulmisabivahendid.

Eelmisel aastal olime väga õnnelikud, kui tänu Apollo kinoketile jõudsid kinodesse mängufilmid „Soo“ ja „Apteeker Melchior“ I osa vaegkuuljate subtiitritega. Kinokett näitas seda filmi üle Eesti, korraldades mitmeid kinoseansse just kuulmislangusega inimeste peale mõeldes. Apollo kino algatus sai väga sooja tagasiside, kuulmislangusega inimestel oli lõpuks ometi võimalus nautida koos teistega filme kinosaalis. Varem pidime ootama pool aastat selleks, et subtiitritoetust saanud film jõuaks DVDle või Telia ja Elisa filmiriiulitesse. Tänu Apollo kinole ja kiiresti valminud vaegkuuljate subtiitritele oleme aga saanud kahte filmi vaadata samal ajal kui ülejäänud Eesti elanikkond.

Kui kinodesse jõudis „Apteeker Melchiori“ teine osa, siis selgus, et sellele filmile eestikeelseid subtiitreid ei tule, kuna film ei saanud tootmistoetust ning seetõttu ei saa ka subtiitritoetust. Leiame, et see on väga ebaõiglane kuulmislangusega inimeste suhtes, kes ootasid filmi teist osa suure põnevusega. Suur oli nende sadade inimeste nördimus, kui selgus, et „Apteeker Melchiori“ teist osa ei ole võimalik kinno vaatama minna. Ka Eesti Vaegkuuljate Liidu Kuulmisbussi meeskond, mis on sõitnud üle Eesti ja kohtunud tuhandete inimestega, on saanud väga palju tagasisidet, et kauaoodatud võimalus eestikeelset filmi kinno vaatama minna jäi vaid ühekordseks rõõmuks. Näeme subtiitrite puudumist ühe põhjusena ka kinokülastajate arvu vähenemisel, mis on oluliselt väiksem kui esimese osa puhul: https://kultuur.err.ee/1608714538/kolmas-apteeker-melchiori-film-lukkub-jargmisesse-aastasse

Eeltoodule tuginedes leiame, et kuulmislangusega inimestel on õigus saada osa kodumaistest filmidest teistega võrdsetel alustel, olenemata sellest, kas filmid on saanud tootmistoetust või mitte. Vaegkuuljad ja kurdid soovivad filme vaadata samal ajal kui teised inimesed ehk siis, kui filmid jõuavad kinodesse.

Sellest tulenevalt palume selgitust, mida Kultuuriministeerium plaanib kuulmislangusega inimestele eestikeelsete filmide ligipääsetavaks tegemiseks ette võtta? Oleme valmis omalt poolt erinevaid võimalusi arutama ja lahendusi pakkuma.