Sotsiaalteenused

Kohaliku omavalitsuse teenused

Kohalikud omavalitsused pakuvad oma elanikele nii sotsiaalteenuseid, -toetusi kui ka vältimatut sotsiaalabi. Iga kohalik omavalitsus kehtestab määrusega abi andmise korra, mis sisaldab teenuste ja toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda.

Lisaks seaduses ette nähtud sotsiaalteenustele saab kohalik omavalitsus pakkuda täiendavaid toetusi ja teenuseid vastavalt oma piirkonna elanike vajadustest lähtuvalt. Nende pakkumine sõltub omavalitsuse võimalustest ning nende kohta info saamiseks tuleb pöörduda linna- või vallavalitsusse.

Erinevates omavalitsustes on teenuste loetelu ja nende saamise tingimused erinevad. Seadusega on määratud teenused, mida kohalik omavalitsus peab osutama. Teenused peavad olema inimese vajadustest lähtuvad ja ei tohi olla seotud puude raskusastmega.

Lisaks võib omavalitsus ise otsustada, milliseid võimalusi oma elanikele ta pakub. Nende teenuste loetelu on omavalitsuseti väga erinev ning konkreetses omavalitsuses pakutavaid teenuseid tuleks uurida valla või linna kodulehelt või sotsiaalosakonnast. Täiendavad võimalused on üldjuhul reguleeritud kohaliku omavalitsuse määrustega.Lisavõimaluste pakkumine ei vabasta kohalikku omavalitsust pakkumast seadusest tulenevaid teenuseid.

Pöördudes omavalitsuse poole on oluline teada, et abi küsides ei pea taotlema konkreetset teenust, vaid vajadusele vastavat abi. Seejärel on omavalitsusel kaks ülesannet:

• hinnata abivajadust
• selgitada välja vajadustele vastav abi.

Abivajadust peab hindama koostöös inimesega, terviklikult ja objektiivselt (vaadates n-ö taotluse taha), s.t peab selgitama välja, kas, millistes tegevustes ja mil määral inimene abi vajab. Abivajadusel hindamisel võidakse teha kodukülastus. Tuleb arvestada inimese toimetulekut, elukeskkonda, sotsiaalset võrgustikku, aga ka tahet, soove, motivatsiooni jne. Vajadusel võib inimene kaasata hindamisele enda jaoks toetava inimese, kellega tunned ennast turvaliselt, näiteks mõni spetsialist, pereliige, sõber. Abistamisel tuleb eelistada teenust, mis võimaldab inimesel oma elu võimalikult palju ise korraldada.

Vaata ka 5 tegevussammu, kuidas saada vajalikku abi:

Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt peab kohalik omavalitsus osutama oma elanikele järgmisi sotsiaalteenuseid:

Sotsiaaltransporditeenus – inimesele, kes vajab töötamiseks, õppimiseks või avalike teenuste kasutamiseks transporti, kuid kelle erivajadus takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist.

Lapsehoiuteenus – on 1,5- kuni 18-aastase erivajadusega lapse isiku vanemale või hooldusõigust omavale inimesele, et toetada tema toimetulekut ja töötamist. Lapsehoiuteenust osutatakse teenuseosutaja pinnal või lapse kodus, osadaes kohalikes omavalitsustes tagatakse lapsehoid kooli ruumides.

Tugiisikuteenus – inimesele, kes vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste ja tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

Isikliku abistaja teenus – täisealisele inimesele, kes oma puude tõttu vajab füüsilist kõrvalabi iseseisvaks toimetulekuks, et õppida, töötada või ühiskonnaelus osaleda.

Koduteenus – inimestele, kes vajavad abistamist kodustes toimingutes, ilma milleta ei ole toimetulek võimalik. Nendeks on näiteks küttepuude või vee tuppa toomine, abistamine toidu valmistamisel, hügieenitoimingiutel, söömisel jms. Määrusega on kehtestatud koduteenuste sisu.

Täisealise isiku hooldus – teenust osutatakse eesmärgiga võimaldada inimesel kõrvalabile toetudes võimalikult kaua hakkama saada kodustes tingimustes. Kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – inimesele, kellel on ajutine või püsiv hooldusvajadus, mida kodustes tingimustes ei ole võimalik katta.

Eluruumi tagamise teenus  – inimesele või perekonnale, kes ei ole võimelised oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingituna enda vajadustele vastavat eluaset ostma või vabaturult üürima.

Eluruumi kohandamine – inimesele, kes oma puude tõttu vajab koduses keskkonnas kohandamisi, et iseseisvamalt kodus toimetada või kodust ise välja saada, näiteks saab paigalda kalteid liikumiseks, eemaldada lävepakke või lisada panduseid ukseavadesse, vahetada vann välja duši vastu või vajadusel ümberehitada kogu vannituba ja wc jne. Kodu kohanduse lahendustest võib rohkem lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kodu kohandamise võimalustega on võimalik läbi erinevate inimeste kogemuslugude tutvuda:

Lisaks on võimalik kohalikult omavalitsuselt taotleda puudega inimese sõiduki parkimiskaarti, kui inimesel on liikumis- või nägemispuue või ajutine liikumisvõime kaotus. Ajutist liikumisvõimet tõendab perearst. See kaart annab võimaluse parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta, peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate märkide mõjupiirkonnas, parkida piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat.

Omavalitsus peab hindama ka hooldaja hoolduskoormust ja pakkuma vajadusel temale tuge. Hooldaja ja hooldusvajadusega inimese õiguste ja kohustusest on võimalik lugeda omastehooldusest.ee veebihelehel.

Asendushooldusteenus – on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine peresarnaste elutingimuste loomise kaudu.

Järelhooldusteenus – asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva inimese iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

Võlanõustamisteenus – on inimesele, kes vajab nõustamist oma varalise olukorra osas ja abi probleemide lahendamisel.

Turvakoduteenus – lapsele, lastega perele või täiskasvanule, kes ajutiselt vajavad turvalist elukohta.

Varjupaigateenus – vältimatut abi vajavale täisealisele inimesele, kellele abi andmata jätmine võib seada ohtu tema elu või tervise.

Samuti saab pöörduda kohaliku omavalitsuse poole viipekeele tõlketeenuse saamiseks.

Kas leidsid siit kasulikku infot?