Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht kutse- ja oskusseaduse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Eesti Puuetega Inimeste Koda koos oma võrgustikuga, sh Viljandi Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliiduga peavad kutse- ja oskusseaduse eelnõu eesmärki kujundada paindlikum ja tööturu vajadustele paremini vastav oskuste süsteem oluliseks ning toetab kutsesüsteemi ajakohastamist. EPIKoja seisukoht on, et uus süsteem peab aga tagama, et selles oleksid võrdselt arvestatud ka puuetega, tervisepiiranguga ja suuremat tuge vajavate inimeste võimalused õppida, oma oskusi arendada, kompetentsi tõendada ning tööturul osaleda.

Eelnõu kooskõlastamisel märtsikuus esitas EPIKoda koos oma liikmesorganisatsioonide ja võrgustikuga mitmeid ettepanekuid. Peame positiivseks, et osa neist on leidnud eelnõus või seletuskirjas arvestamist. Samas vajavad mitmed olulised põhimõtted  senisest selgemat õiguslikku tagatist.

1. Ligipääsetavus ja mõistlikud kohandused peavad olema seaduses selgelt tagatud

Eelnõus kasutatavad mõisted, nagu kompetentsuse hindamine „sobivas keskkonnas“ ja hindamiskomisjoni töö, ei taga iseenesest puuetega inimestele võrdseid võimalusi kompetentsi tõendamiseks. Eriti oluline on see intellektipuudega, õpiraskustega, kuulmis- või nägemispuudega ning muude erivajadustega inimeste puhul.

Standardiseeritud kirjalik test, jäik ajapiirang või tavapärane eksamivorm võib jätta inimese tegelikud praktilised oskused tuvastamata. Seetõttu peab kutseeksami korraldamisel olema selgelt tagatud ligipääsetavus ja mõistlikud kohandused, sealhulgas vajadusel alternatiivsed hindamisviisid, täiendav aeg, lihtsas keeles materjalid, viipekeele kasutamise võimalus või muud kohandused.

Ministeerium on EPIKoja ettepanekule vastanud, et ligipääsetavuse põhimõtteid analüüsitakse edasiste rakendusaktide ja juhiste koostamisel. EPIKoja hinnangul ei piisa aga nii olulise põhimõtte puhul üksnes rakendusaktidest. Seaduses peab olema selge standard, mis kohustab kutseandjat tagama ligipääsetava hindamise ja mõistlikud kohandused.

2. Kutsesüsteem peab toetama ka suuremat tuge vajavate inimeste õppe- ja arenguvõimalusi

Eelnõu käsitleb olulisel määral oskuste arendamist ja paindlikke õpiteid. EPIKoja hinnangul tuleb selgemalt arvestada inimestega, kes ei ole võimelised iseseisvalt õppima või haridust omandama ning vajavad selleks püsivat või suuremat tuge ja kaasabi.

Ka neil inimestel peab olema võimalus arendada oma võimeid, omandada praktilisi tööoskusi ning liikuda jõukohasel viisil tööellu. Oskuste süsteemi edu ei saa mõõta ainult selle järgi, kui hästi see toetab juba kõrge õppimis- ja töövõimega inimesi. Süsteem peab looma võimalusi ka neile, kelle õpitee vajab rohkem aega, kohandusi, praktilisemat õpet või järjepidevat tuge.

Seetõttu peab paindlike õpiteede, kompetentsiprofiilide ja VÕTA rakendamisel olema teadlikult arvestatud erineva toetusvajadusega õppijatega.

3. Korduseksami võimalus ei tohi muutuda haavatavatele õppijatele rahaliseks takistuseks

EPIKoda peab tähelepanuväärseks eelnõu § 26 lõikes 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt kaetakse kutseõppe tasemeõppe õpilase kutseeksami kulud riigieelarvest üks kord.

Intellektipuude, õpiraskuse või muu erivajadusega õppija võib vajada eksami sooritamiseks rohkem kui ühte katset ka juhul, kui tal on kutseks vajalikud oskused olemas. Põhjuseks võivad olla näiteks kohanemisraskused, suurenenud ärevus, aeglasem töötempo või vajadus harjuda hindamiskeskkonnaga.

Olukord, kus riik katab eksami vaid ühe korra ning järgmine võimalus võib tuua õppijale või tema perele täiendava rahalise kohustuse, võib asetada suurema toetusvajadusega inimesed ebavõrdsesse olukorda.

Palume kultuurikomisjonil üle vaadata § 26 lõikes 1 sätestatud „üks kord“ piirang ning hinnata võimalust tagada erivajadusega õppijale vajadusel täiendav riiklikult rahastatud kutse- või osakutseeksami sooritamise võimalus.

4. Tervisepiiranguga inimeste süsteemne kaasamine oskuste poliitika kujundamisse

Uue süsteemi raames loodavad Tööjõu- ja oskuste arendusnõukogu ning valdkondlikud eksperdikogud hakkavad mõjutama Eesti oskuste ja kvalifikatsioonipoliitika arengut. EPIKoja hinnangul tuleb puuetega ja tervisepiiranguga inimesi esindavad organisatsioonid kaasata sellesse töösse süsteemselt, mitte üksnes juhul, kui konkreetse teema puhul peetakse seda vajalikuks.

Tervisepiirang võib mõjutada inimese võimalusi õppida, ümber õppida, tööle asuda ja tööturul püsida. Seetõttu peab nende inimeste olukord olema oskuste süsteemi kujundamisel läbivalt arvestatud ning otsuste aluseks peab olema piisav teadmine nende tegelikest takistustest ja vajadustest.

Kokkuvõttes toetab EPIKoda kutse- ja oskussüsteemi kaasajastamist ning paindlikumate õpi- ja karjääriteede loomist. Samal ajal peab uus süsteem tagama, et muutused ei looks puuetega, tervisepiiranguga ega suuremat tuge vajavatele inimestele uusi takistusi.

EPIKoda palub Riigikogu kultuurikomisjonil eelnõu edasisel menetlemisel pöörata erilist tähelepanu:

• ligipääsetavuse ja mõistlike kohanduste selgele sätestamisele kutsekompetentsi hindamisel;
• suuremat tuge vajavate inimeste õppe-, oskuste arendamise ja tööellu liikumise võimaluste tagamisele;
• erivajadusega õppijate vajadusega arvestamisele kutseeksamite kordussooritamisel ja rahastamisel;
• puuetega ja tervisepiiranguga inimesi esindavate organisatsioonide süsteemsele kaasamisele oskuste- ja kvalifikatsioonipoliitika kujundamisel.

EPIKoda peab oluliseks, et uus kutse- ja oskuste süsteem oleks mitte üksnes tööturu vajadustele vastav ja paindlik, vaid ka kaasav, ligipääsetav ja toimiv kõigi inimeste jaoks – sealhulgas nende jaoks, kes vajavad õppimisel ja tööturul osalemisel suuremat tuge.