Arvamus Riigikogu põhiseaduskomisjonile võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (948SE)

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) jaoks on võrdne kohtlemine, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku (Volinik) institutsiooni pädevuse ja õiguste laiendamine väga oluline. Esitasime eelnõule Võrdse kohtlemise võrgustiku liikmena ühisarvamuse ning lisaks ka täiendava arvamuse. 

1. Eelnõuga laiendatakse Voliniku ülesandeid olulisel määral, mis tähendab töö struktuurset ümberkorraldamist, lisatööjõu vajadust jms. Samas on siiani ebaselge, kas kohustuste lisandumisel tagatakse ka piisavad rahalised vahendid. Kohustuste suurendamine ilma vastava piisava rahalise toetuseta seab ohtu seniste ja tulevaste ülesannete täitmise ehk diskrimineeritavate inimeste õiguste tagamise ja kaitse.  Voliniku õiguste olulist laiendamist arvestades tuleb tagada ka püsiv ja piisav rahastus.   

2. Lisaks peame oluliseks, et Voliniku õiguste laiendamisel saaks Volinik pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiavaldusega kohtusse ka diskrimineeritud isikute kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks, sellisest tegevusest hoidumiseks ja vastava kahju hüvitamiseks. Kollektiivsete huvide kaitseks kohtusse pöördumine on teatud olukordades ja juhtumitel ainuvõimalik lahendus, säästes haavatavat sihtgruppi üksikujuhtumitega kaasnevast asjaajamise koormusest. Ühtlasi võimaldab kollektiivne pöördumine näidata probleemi süsteemsust ja sügavust, mis on menetluse seisukohast oluline asjaolu ning esindada sihtgruppi vaidlustes, kus diskrimineerimisohvreid on määratlemata arv.  Tegemist ei ole väheolulise õigusega, pigem vastupidi ehk kollektiivsete huvide kahjustamine vajab riigi erilist tähelepanu ja kaitset.  

Lisame viitega Voliniku poolt eelnõu menetluses esitatud seisukohale, kus on selgitatud et kollektiivsete huvide kaitse hagide süsteem ei ole Eesti õigusruumile võõras lähenemine. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda maakohtu kaudu tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu tegevuse lõpetamist.  

Arvestades eelnevat ei ole veenev põhjendus, mille kohaselt vastavat võimalust ei looda, kuna  Eesti õiguses on vastav praktika väga piiratud ning taolise võimaluse loomine jäetakse kaalumiseks tulevikus. Leiame, et kui juba põhimõttelisi ja ulatuslikke muudatusi tehakse, siis on seda mõistlik teha nn tervikpaketina ja koheselt.  

3. Lisaks on ebaselge, mis on saanud puuetega inimeste jaoks kaua oodatud diskrimineerimise kaitse laiendamise eelnõust (hetkel soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse (SVVVS) eelnõu kohaldamisala), mis keelaksid diskrimineerimise puude alusel kõikides eluvaldkondades ja sektorites. EPIKoda on nii iseseisvalt kui võrgustiku liikmena esitanud korduvalt pöördumisi ja seisukohtasid (Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõule | Eesti Puuetega Inimeste Koda) rõhutades nii rahvusvahelisest kui siseriiklikust õigusest ja ka praktilisest elust tulenevat vajadust laiendada diskrimineerimist keelavat kaitseala. Kahjuks ei ole senini teavet, miks vajalikke muudatusi ei tehta. Lisaks küsisime, mis on saanud SVVVS-e eelnõu menetluse raames tellitud Advokaadibüroo Sorainen analüüsist ning millal vastav analüüs avaldatakse. 

Eelnõu kooskõlastustabelis on vastatud, et käesolev eelnõu eesmärk on võrdõigusasutuste direktiivide ülevõtmine, VõrdKS kohalamisala laiendamine tuleb lahendada eraldi seadusemuudatusega, mida praeguses valitsuse tegevusprogrammis ette nähtud ei ole.  Advokaadibüroo Soraineni analüüsi osas on vastatud, et hetkel lisainfo puudub ning tegemist on  Justiits-ja Digiministeeriumi tellitud analüüsiga, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil puudub sellele ligipääs ning täpsem informatsioon selle kohta. Meile jääb arusaamatuks, kuidas avaliku raha eest valminud analüüsiga ei ole võimalik tutvuda ei teemaga seotud teistel ministeeriumitel ega huvigruppidel. 

Leiame, et aastaid tõstatatud ja sihtgrupi jaoks eluliselt vajalik teema vajab viivitamatult sisulist lahendamist seaduslike muudatuste näol. Puuduvad arusaadavad ja veenvad argumendid osas, miks  vajalikke seaduse muudatusi ei tehta ning miks ei ole võimalik avaldada riigi raha eest tellitud uuringut.