Tervishoid

Igaühel peab olema võrdne ligipääs tervishoiuteenustele, olenemata sissetulekutest, tervisetakistustest või sotsiaalsest staatusest. Õigeaegne ja kvaliteetne arstiabi vähendab tüsistusi ning toetab paremat elukvaliteeti.

Tervise Arengu Instituudi rahvastiku tervise aastaraamat 2025 toob välja, et WHO hinnangul on Eesti tervisesüsteemi üks peamisi probleeme sotsiaalmajanduslike rühmade tervisealane ebavõrdsus. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 üks alameesmärke on inimkeskne tervishoid, mille saavutamiseks tuleb tagada Eesti elanikkonna üldine ravikindlustus (Sotsiaalministeerium, 2021a). Rahvusvahelises võrdluses paistab Eesti silma suure omaosaluskoormusega. Enamikus Euroopa riikides ja EL-i keskmisena on inimeste omaosalus tervishoius väiksem kui Eestis. Samuti ületab see märkimisväärselt WHO soovitatud taset, mis on 15% tervishoiukuludest.

Tervishoiukulude suur omaosalus piirab tervishoiuteenuste kättesaadavust ja suurendab vaesusesse sattumise riski.

Puudega inimesed vajavad kohandatud tugiteenuseid ja ligipääsetavaid ravivõimalusi, et osaleda ühiskonnas võrdsetel alustel. On oluline, et tervishoius toetataks puuetega inimeste iseseisvust ja väärikust ning arvestataks nende individuaalsete vajadustega.

Patsientide ja puuetega inimeste kaasamine tervishoiuteenuse kujundamisse aitab parandada ravi tulemusi ja rahulolu. Ligipääsetavad teenused ja selge kommunikatsioon tõstavad turvatunnet ning ennetavad arusaamatusi ja vigu.