Ligipääsetavus psüühilise erivajadusega inimesele

Psüühiline erivajadus jaguneb kaheks:

neuroerinevused – vaata lähemalt Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit

veebileht

ja intellektipuue.

Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit

Vaimukad

Ligipääsetavuse neuroerinevusega inimestele

“Neuroerinevus” (neurodiversity) tähendab, et inimeste närvisüsteem töötab teistmoodi, näiteks autism, ATH, bipolaaruse, depressiooni, düsleksia, afaasia jne puhul. Tegemist ei ole lihtsalt meditsiinilise seisundiga vaid, et inimeste kognitiivsed ja sensoorsed eelistused, tugevused ja raskused võivad olla väga erinevad.

Ligipääsetavus neuroerinevusega inimesele tähendab, et teenused, keskkonnad, info, suhtlemine jne on disainitud nii, et neuroerinevusega inimesed saavad neid kasutada iseseisvalt ja takistusteta nii palju kui võimalik.

Näiteks võivad rolli mängida helid, valgus, lõhn, temperatuur, ruumi akustika, mis võivad tekitada stressi või lisapingeid. Soovitatav on kasutada

• vaikseid ruume või luua võimalus “vaikseteks külastuspäevadeks”, sh kaubanduskeskustes;
• pehmemat valgustust;
• võimalusel vähendada taustamüra ja vältida vilkuvaid elemente
• kasutada sõbraliku tooni, võimalus suuliselt ja kirjalikult;
• vältida keerulisi termineid;
• lugemisraskustega inimesed võivad vajada suuremat kirjasuurust ja šeriifideta stiili;
• pakkuda visuaalseid abivahendeid nagu üheseltmõistetavad sildid ja viidad.

Ligipääsetavuse intellektipuudega inimestele

Intellektipuudega inimesele on väga tähtsad uued kogemused, silmaringi avardamine, uued teadmised ning suhtlemine. Võrreldes teiste inimestega on intellektipuudega inimesel keerulisem külastada muuseume ja erinevaid asutusi, kuna vajatakse lisatuge ning abi nähtu mõistmiseks. Intellektipuudega inimene kasutab meeli – nägemine, kuulmine ja kompimine, et asju paremini mõista.

Intellektipuudega inimesel on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada, üldistada, abstraktselt mõelda ning varem õpitut uutes olukordades kasutada. Toetuse ja õpetamise kaudu saavad ka intellektipuudega inimesed elada elu, mis on nende vajadustega kooskõlas ja mis sarnaneb suuresti puudeta inimese elule. Muuseumikülastused on intellektipuudega inimestele olulised hoolimata sellest, et paljud neist ei oska lugeda ega kirjutada või ei suuda end verbaalselt arusaadavalt väljendada.

Intellektipuue ei ole haigused, vaid seisundid, mida ei saa ravida ning mille tekkepõhjused on paljudel juhtudel teadmata.

Kas leidsid siit kasulikku infot?