Ligipääsetavus liikumispuudega inimesele

Liikumispuue on enamlevinud puue. Statistiliselt on liikumispuudega üle 66 000 ehk enam kui pooled puuetega inimestest on liikumispuudega. Raskused liikumise ja liikuvusega ei takista suhtlemist. Liikumispuudega inimestel on piiratud liikuvus ning nende võimekus võib olla raskendatud esemete haaramisel, tõstmisel, kuid raskuseid võib esineda ka muude tegevustega. Näiteks ei ole võimalik iseseisvalt kirjutada ja riidesse panna, süüa või teha muid tegevusi, mis muidu tunduvad tavapärased. Liikumispuue võib ajutiselt tabada igaüht, kui on näiteks luumurd või on liikumine on piiratud seoses mõne kroonilise haigusega.

Liikumispuudega inimesed võivad abivahendina kasutada ratastooli, sh elektrilist ratastooli, rulaatorit, keppe-karke, haaratseid jm. Samas on suur hulk inimesi, kes ei pruugi eraldi abivahendeid kasutada, nt on häiritud käte liikumine, kes suudavad abivahendita lühemaid vahemaid läbida ning, kui ümbruses on tehtud kohandusi puhkamiseks ja ligipääsetavaks muutmisel, siis erikohtlemist ei vaja.

• Mõtle läbi liikumisteed – kas on olemas kaldteed, millised on teekattematerjalid, kas on kõrgeid astmeid, kas võimalusel saab kasutada elektrilisi tõstukeid. Kui marsruudil on ligipääsematuid kohti, siis milline on alternatiiv marsruut või -tegevus on loodud liikumispuudega inimesele? 
• Alternatiivne teekond tähista suunanoolega sissepääsu suunas või tee alguses viitega parklale maja taga. Kui ajutise kaldtee paigaldamiseks on vaja küsida abi personalilt, lisa telefoninumber koos palvega uksele, näiteks “Kaldtee paigaldamiseks helista 5xx xxxx”.
• Ruumidesse sisenemisel ja väljumisel tuleb eelnevalt veenduda, et need avanevad viisil, et ka ratastoolis või muud abivahendit kasutav inimene nendest sisse/välja pääseb.
• Treppidest ja kaldteedest liikumisel on olulised käetoed, mis algavad ja lõpevad trepi ja/või kaldteega. Kaldtee, mis on iseseisvalt kasutatav on kuni 5% kaldega.
• Ratastoolis liikujale, aga ka teistele, kes vajavad abi, on oluline ruum ehk nii teede kui ka uste, koridoride laius, mis peab olema vähemalt 1.5m.
• Enne abistamist küsi kas inimene vajab abi ning kuula alati ära tema juhised, mida ja kuidas saab teda toetada.
• Erinevate objektide juures vaatamisväärseid detaile näidates veendu, et need oleks ka ratastoolis inimesele nähtavad. Liiga kõrgel asuvaid infotahvlid, vitriinid jm ei ole ratastoolis liikujatele aga ka lastele ja lühikasvulistele täiskasvanutele ligipääsetavad.
• Suheldes ratastoolis inimesega püüa olla suhtlemisel enam vähem samal tasandil, kuid pole vaja põlvitada või nõjatuda inimese toolile.
• Vali sobiv liikumistempo, et näiteks ratastoolis või liikumisraskusega inimene jõuaks sammu pidada. 
• Planeeri marsruudile väikseid puhkepause ja vali kohti, kus saab vajadusel istuda, toetuda vm.

Küsi nõu

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit

Kas leidsid siit kasulikku infot?